tag:blogger.com,1999:blog-78577341742501570912024-03-14T04:29:36.640+02:00Viktor NiitsooViktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.comBlogger60125tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-11274225987273712512024-02-15T20:16:00.000+02:002024-02-15T20:16:21.157+02:00Ilmus Natan Sharansky mälestusraamat<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1zF58zb51NvQlNdaN02iCRuqp4-yQr2qaOMkvhLfNLWgTE-mo0pMdBpLfNDMXFt0w1Kdb1i8YexD_eXh36wpgB_n1wy2Y2xl_0FwcMh2NmcqfY6F8bjuf_nzXAtXcPta8dZVEXBNSGqlma-zNBB8KXG1J-6Ih7rblRB2Z3P73Odiu_zURWxvgn6yegHk/s2622/Sh%20esikaas.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2622" data-original-width="1912" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1zF58zb51NvQlNdaN02iCRuqp4-yQr2qaOMkvhLfNLWgTE-mo0pMdBpLfNDMXFt0w1Kdb1i8YexD_eXh36wpgB_n1wy2Y2xl_0FwcMh2NmcqfY6F8bjuf_nzXAtXcPta8dZVEXBNSGqlma-zNBB8KXG1J-6Ih7rblRB2Z3P73Odiu_zURWxvgn6yegHk/w467-h640/Sh%20esikaas.jpeg" width="467" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b>E I K ARDA M A K U R J A</b></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b>Natan Sharansky</b></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Vene keelest tõlkinud</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Viktor Niitsoo</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both;">Postimehe Kirjastus, 2024</div><div class="separator" style="clear: both;">Raamatu väljaandmist on toetanud Postimehe Fond.</div></div></div><p><br /> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_JPAm24F2KW5IjTe1yaC7B3yNFX5n77-1m_L3mLBj9ttKvJ_YLsrL6ZSWFdVmFFObg85rSoRRi3bper1Oo_OC3aJZxNj4s8IQ9rE7TEJ0qtifKRHpilLRXdbm9qlvyV96xXzHlR17rkO-Wo5xd0XEIFTVX5ZjVyxLwGdXfpKDMvcOMzZQSIioZTpqOFE/s2622/Sh%20tagakaas.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2622" data-original-width="1940" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_JPAm24F2KW5IjTe1yaC7B3yNFX5n77-1m_L3mLBj9ttKvJ_YLsrL6ZSWFdVmFFObg85rSoRRi3bper1Oo_OC3aJZxNj4s8IQ9rE7TEJ0qtifKRHpilLRXdbm9qlvyV96xXzHlR17rkO-Wo5xd0XEIFTVX5ZjVyxLwGdXfpKDMvcOMzZQSIioZTpqOFE/w474-h640/Sh%20tagakaas.jpeg" width="474" /></a></div><br /><p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-70701341394338716632024-01-31T16:46:00.001+02:002024-01-31T16:46:29.705+02:00Lahkus Õie-Mai Laarman<p style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgr4iVqrlKZxLC7AzlVzKgaYHiRZyEN6HQ_Khns66W4BZqJW8M8qhbVb_wFBcAT7X4N5dfl3vinmtZJ8R29I8E9Pr-S5kl4Hpvuu87qPYYdQJzZnpUgYzp9ZxNAzb9IOgMCj6HSgL9aqcEkftSYNjw4Y63rotTDt-wX-mK3JARnBQVQmodvpKJSzTspSWA/s2223/Laarman.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2223" data-original-width="1492" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgr4iVqrlKZxLC7AzlVzKgaYHiRZyEN6HQ_Khns66W4BZqJW8M8qhbVb_wFBcAT7X4N5dfl3vinmtZJ8R29I8E9Pr-S5kl4Hpvuu87qPYYdQJzZnpUgYzp9ZxNAzb9IOgMCj6HSgL9aqcEkftSYNjw4Y63rotTDt-wX-mK3JARnBQVQmodvpKJSzTspSWA/s320/Laarman.jpeg" width="215" /></a></div><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">25. jaanuaril 2024 lahkus igaviku radadele Õie-Mai Laarman
(sündinud Matveus). Näinud ilmavalgust Pärnus 25. mail 1942 karmil sõja-aastal, mil
Eesti riik oli järjekordse okupandi raudse kanna all, õnnestus tal ikkagi oma
eluaastate viimane kolmandik elada vabas iseseisvas Eestis, oma unelmate riigis.
Ja vabaduse saabumisele oli ta andnud oma väliselt märkamatu, ent seda
kaalukama panuse.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Õie-Mai nooruspäevil polnud just ülearu palju neid, kes ei
suutnud leppida võõrvõimuga ega lakanud lootmast, et ükskord on taas Eesti
riik. Ning see oli saatuse sõrm, mis viis ta Tallinna Ehitustehnikumis
klaasitehnoloogiat õppides kokku õpingukaaslase Lagle Parekiga, kellest sai
tema mõttekaaslane, kaasvõitleja ja eluaegne sõber.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Mõtetelt mindi tegudele tehnikumi lõppedes. Aastanumbriks
kirjutati 1960. Oma mälestusteraamatus («Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan.
Mälestused.» – Kunst. Tallinn, 2010) kirjutab Parek: «Maailma nägemise kihk
viis meid selle aja piirides grandioosse plaanini: läheme autostopiga reisima
ümber Nõukogude Liidu.» Kambas oli neli piigat: lisaks Laglele veel Õie-Mai
Matveus, Leili Põldeots ja Linda Aasorg (hilisem Pertmann). Kaunasesse jõudes
külastati matkaklubi, kus rahvast täis ruumis domineerisid mustades pagunitega
särkides rahvuslikult meelestatud noormehed. Mõningase suhtlemise järel jõudsid
eestlannad otsusele, et tuleb nagu leedulased vabadusvõitlusele pühenduda.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ühiste koosviibimiste tulemusel jõuti eesmärgini töötada
selle nimel, et ei ununeks mälestus Eesti riigist ja taheti seda teadmist eesti
rahva seas kinnistada. Selleks tuli suhelda võimalikult paljude inimestega.
Ametlikult moodustati Tallinna Ehitustehnikumi baasil matkaklubi Lempo, aga
sisuliselt oli see vabadusvõitluse organisatsioon. Leedukate eeskujul soetati
vormiriietus.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Et oli Kuuba ja Fidel Castro aeg, said selleks punased
pagunitega särgid. Juhiks valiti hilisem riigikogu liige Rein Arjukese.
Tuntumatest kuulus seltskonda näiteks hilisem vaimulik, teoloog, tõlkija ja TRÜ
emeriitprofessor Kalle Kasemaa. Matkadeks kasutati tolleaegseid säästureise –
autostoppi ja loomavedu.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Õie-Mai Laarmanil oli ülisuur roll info edastamisel, kui
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) liikmed 26. augustil 1991 võtsid üle
KGB Tartu osakonna hoone ja sealt tšekistid välja tõstsid.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p> </o:p>Rahvavalgustuseks oli hädavajalik kõigepealt ennast harida.
Anti endale aru, et rahvana allesjäämiseks on eelkõige vaja tunda Eesti ajalugu
ja kultuuri. Klubi liikmetele koostati eneseharimisprogramm, moodustati
vastavate valdkondade toimkonnad ja hakati üksteist lausa eksamineerima.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Mõistagi ei saanud selline tegevus jääda KGB-le märkamatuks.
1962. aasta sügisel saadeti poisid sõjaväkke, neiud aga pidid läbi käima
«profüklaktiliste vestluste» ja seletuskirjade kirjutamise kadalipust. See oli
punasärklaste liikumise lõpp.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Tormiliste noorusaastate järel leidis Õie-Mai rahulikuma
sadama Eesti Maaehitusprojekti Tartu osakonnas, kus töötas projekteerijana kuni
Eesti taasiseseisvumiseni. Ja kõik need aastad säilisid sõprussuhted Lagle
Parekiga. Ja mitte ainult sõbrannana, vaid usaldusväärse võitluskaaslasega
rahvuslikus vastupanus okupatsioonivõimu vastu.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Õie-Mai polnud Pareki, Mart Nikluse, Erik Udami, Jüri Kuke
või Enn Tarto masti eesliinivõitleja. Tema nime ei leia me vastupanuliikmete
arvukate protestikirjade alt, mistõttu tal õnnestus vältida otseseid
repressioone. Tema roll jäi väliselt märkamatuks, ent tegelikult oli see
ülioluline. Ta oli üks paljudest, kes tegeles aktiivselt põrandaaluse
kirjanduse levitamise ja hoidmisega ning oli Pareki n-ö isiklik tagala. Õie-Mai
suhtles tihedalt poliitvangide omastega ja osutas neile igakülgset abi.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p> </o:p>Õie-Mai ei jäänud ka kõrvaleseisjaks üldrahvalikus võitluses
Eesti taasiseseisvumise eest. Molotov-Ribbentropi Eesti Avalikustamise Gruppi
(MRP-AEG) ta küll ei vormiliselt ei kuulunud, ent oli selle aktiivne toetaja.
Kuna ta oli üks vähestest vastupanijaist, kel tol ajal oli telefon, kujunes ta
«dispetšeriks», kelle kaudu anti edasi jooksvat teavet. Näiteks oli tal ülisuur
roll info edastamisel, kui Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) liikmed
26. augustil 1991 võtsid üle KGB Tartu osakonna hoone ja sealt tšekistid välja
tõstsid.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Kuid alati ta tagaplaanile jääda ei suutnud. Kui Võimud 20.
veebruaril 1988 Tartu rahu aastapäeval MRG-AEG korraldatud meeleavalduse
elluviimise võimatuks tegid, juhtis Õie-Mai rahva Toomemäele, kus meeleavaldus
KGBd, miilitsaid ja verekoeri trotsides ikkagi maha peeti.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ja muidugi oli Õie-Mai 20. augustil 1988 Pilistveres
moodustatud ERSP asutajaliige.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Taasiseseisvunud Eestis Õie-Mai poliitikasse ei pürginud,
vaid jäi endiselt asendamatuks tagalatoeks. Oli ERSP Tartu piirkonna büroo
juhataja, selle kõrval täitis ta ka ESRP Riigikogu saadikurühma nõuniku
kohuseid.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ja nüüd pole teda enam meie hulgas. Mis teha, järjest
kitsamaks jääb meie ring. Puhka rahus, Õie-Mai.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i>Järelehüüe avaldati Postimehe 28.01.2024 veebiväljaandes</i></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-73244400155248432142023-11-09T17:51:00.001+02:002023-11-09T17:51:46.645+02:00Viktor Nekipelov ja tema "Lollide Instituut" <p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiDVcyIH-F4a52-PNi1BEwWe1TGrzdMbJXeo6MVxHl-rcOXZehdgI8Aev-te3Jtz2hW2rqoo7IgG3YMb5HkLk4Qku7hwbBAJriiIN4E1sPX0ieJX46Oyd4_je9h0HMAf_lJmpWym-xpYsQzrwjDQOKOqTfTXhXmAfeKwI8L_6ooNJmsQwVcFv2_1g8CnQ/s800/Raamatu%20esikaas.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="586" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiDVcyIH-F4a52-PNi1BEwWe1TGrzdMbJXeo6MVxHl-rcOXZehdgI8Aev-te3Jtz2hW2rqoo7IgG3YMb5HkLk4Qku7hwbBAJriiIN4E1sPX0ieJX46Oyd4_je9h0HMAf_lJmpWym-xpYsQzrwjDQOKOqTfTXhXmAfeKwI8L_6ooNJmsQwVcFv2_1g8CnQ/s320/Raamatu%20esikaas.jpg" width="234" /></a></div><div style="text-align: justify;">Viktor Nekipelovi „Lollide Instituut“ kolmas minu poolt
eesti keelde tõlgitud raamat, mis käsitleb psühhiaatria kuritarvitamist
teisitimõtlejate represseerimisel NSV Liidus. Esimesed kaks – Vladimir Bukovski
„Ja naaseb tuul...“ ja Aleksandr Podrabineki „Dissidendid“ – on mälestusraamatud,
milles on autorite elukäigu kirjeldamise kõrval põhjalikult käsitletud ka
kuritegeliku psühhiaatria olemust ja selle paljastamist. Neist esimene on
tõlgitud paljudesse keeltesse ja kujunenud nõukogude režiimivastast võitlust
kirjeldavaks kultusteoseks. Podrabineki memuaarid aga jätkavad sama teema
käsitlemist sealt, kus Bukovski pooleli jääb. </div><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Nekipelovi raamat seevastu on
dokumentaaljutustus, milles autor tuginedes isiklikele kogemustele keskendub psühhiaatrile põrgu esimesele
ringile, Serbski-nimelisele Kohtupsühhiaatria Instituudile. See asutus oli </span><span style="text-align: left;">omandanud </span><span style="text-align: left;">kurikuulsuse eelkõige seetõttu, et seal vormistati lõplik otsus
režiimikriitikute, kelleks olid valdavalt täiesti terved inimesed,
erivaimuhaiglasse paigutamiseks. Autor kirjeldab üksikasjalikult ja
dokumentaalse täpsusega oma kahekuulist viibimist Lollide Instituudis, kus
tal siiski üle noatera õnnestus vaimuhaigeks tunnistamisest pääseda. Proviisoriharidus ja töökogemusega omandanud meditsiinialased teadmised annavad tema
tähelepanekutele täiendava usaldusväärsuse.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgbizM8fKPW_ieST8a8uFElRPHi2Hkc2ONZorOlyte9i9rzzFjYTmezk-fqlJcaSnhxcX2rOqaxZ9v0tdshjXaq7Uegrdxcq4NP2bu6r35TgxxSd0C3zze6GKeB9ZKJPq9EyjkPou4Es_E0f6VTQgr2W2xlfNBoNELXIfPeuS38fBwCjjfg42zMMRIGRA/s150/Nekipelov%2080.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="150" data-original-width="110" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgbizM8fKPW_ieST8a8uFElRPHi2Hkc2ONZorOlyte9i9rzzFjYTmezk-fqlJcaSnhxcX2rOqaxZ9v0tdshjXaq7Uegrdxcq4NP2bu6r35TgxxSd0C3zze6GKeB9ZKJPq9EyjkPou4Es_E0f6VTQgr2W2xlfNBoNELXIfPeuS38fBwCjjfg42zMMRIGRA/s1600/Nekipelov%2080.jpg" width="110" /></a></div>Vene luuletaja, publitsist, inimõiguste aktivist ja
kahekordne poliitvang Viktor Nekipelov nägi ilmavalgust 29. septembril 1929 Harbini
linnas Hiinas. 1937. aastal kolis ta koos emaga NSV Liitu. 1939. aastal ema
arreteeriti ja suri vangistuses. <o:p></o:p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">1950. aastal lõpetas ta Omski sõjaväemeditsiini
õppeasutuse ja 1960. aastal Harkivi meditsiiniinstituudi sõjaväefarmaatsia
teaduskonna. Mõlemad õppeasutuse lõpetas ta kiitusega. 1969. aastal lõpetas ta kaugõppes
Moskva Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi.<o:p></o:p></p><p style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">1960. aastatel elas ta Ukraina linnades Užgorodis ning Umanis
töötades proviisori ja apteegijuhatajana. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">1966. aastal ilmus Užgorodis Nekipelovi luuletuste kogumik „Marsi
ja Veenuse vahel“ (<i>Виктор Некипелов. Между Марсом и Венерой. – Ужгород:
Карпаты, 1966</i>), mis hiljem levis ka omakirjastuses. Edaspidi keeldusid nõukogude
kirjastused ideoloogilistel põhjustel tema loomingu avaldamisest.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Režiimikriitilisus hakkas tal välja kujunema 1960ndate
keskel seoses inimõiguste kaitse liikumise tekkimisega NSV Liidus. 1968. aasta
augustis toimus sõnadelt tegudele minek: ta koostas ja levitas Umanis lendlehti
protesteerimaks Nõukogude ja selle satelliitide vägede sisseviimise vastu
Tšehhoslovakkiasse. Tol korral teda ei tabatud. Ta hakkas suhtlema Moskva ja
Ukraina õiguskaitsjatega (dissidendid), mistõttu sattus KGB huviorbiiti. Järgnes
töökohalt vallandamine 1970. aastal. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Aastail 1970-1974 töötas ta apteekide juhatajana Moskva
oblasti Solnetšnogorski linnas, seejärel Vladimir oblastis Kameškovos. Tema elukohas
toimusid pidevalt läbiotsimised ja teda kuulati sageli üle.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">11. juulil 1973 arreteeriti ta KGB poolt ja mais 1974 mõistis
Vladimiri oblasti kohus Vene NFSV KrK paragrahvi 190<sup>1</sup> alusel ta 2
aastaks vangi nõukogudevastaste materjalide, sh Jooksvate sündmuste kroonika ja
oma luuletuste levitamise eest. Eeluurimise ajal suunati ta kohtu-psühhiaatrilisse
ekspertiisi Vladimirisse, seejärel Serbski-nimelisse instituuti, kus viibis
15. jaanuarist 15. märtsini 1974. Vangistuse kandis Vladimiri linna lähises Jurjevitši
külas asuvas üldrežiimiga paranduslike tööde koloonias. Vabanes 1975. aasta
juulis, naasis Kameškovosse ja asus tööle arst-laborandina.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Pärast arreteerimist ja eriti vabastamise järel avaldati tema loomingut välimaistes vene kirjastustes. Lisaks "Lollide Instituudile" koostas ta kaasautorluses Aleksandr Podrabinekiga raamatu „Kollasest
vaikusest“ (<i>Из желтого безмолвия</i>) (1975), milles käsitleti psühhiaatria kuritarvitamist
režiimikriitikute represseerimise vahendina NSV Liidus. Tema sulest on ilmunud
mitmed ühiskonnakriitilised esseed, nagu
„Opritšnina 77“ („<i>Опричнина</i> 77“), „Opritšnina 78“ („<i>Опричнина</i>
78“), „Opritšnina 79“ („<i>Опричнина</i> 79“), „Võidetute kalmistu“ („<i>Кладбище
побежденных</i>“) ja „Stalin tuuleklaasil“ „<i>Сталин на ветровом стекле</i>“),
Koos Tatjana Ossipovaga koostas ta kogumiku „Opritšnina-78 jätkub“ („<i>Опричнина-78
продолжается“</i>)<i>. </i>Mõned neist loeti ette lääne raadiojaamade
venekeelsetes saadetes. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Muidugi polnud ta loomingul mingit lootust trükki
pääsemiseks, see levis omakirjastuses. Näiteks „Lollide Instituudi“ esmatrükk
oli inglise keeles (Viktor Nekipelov. Institute of Fools. – New York: Farrar
Straus Giroux, 1980), Venemaal ilmus see alles 2005. aastal. Tema loomingut
avaldati Pariisis ilmuvas kirjanduspoliitilises ajakirjas Kontinent ja Moskva omakirjastuslikus
ajakirjas Poiski (<i>Поиски</i>). 1977. aastal sai temast PEN-klubi Prantsuse
haru liige. </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kirjandliku loome kõrval lõi ta aktiivselt kaasa õiguskaitse
liikumises, andis allkirja mitmetele kollektiivsetele protestikirjadele, oli
Moskva Helsingi grupi liige ja aktiivne kaastöötaja. Ta osales NSV Liidu invaliidide
õiguste kaitse grupi loomisel.</span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal">1977. aasta märtsis esitas ta taotluse NSV Liidust
lahkumiseks, millele ametivõimudelt vastust saamata, järgnes avaldus Nõukogude Liidu
kodakondsusest loobumisest. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">7. detsembril 1979 arreteeriti ta teistkordselt ja mõisteti
1980. aasta juunis VNFSV KrK paragrahvi 70 lg 1 (nõukogudevastane agitatsioon ja
propaganda) alusel 7 aastaks range režiimiga vangilaagrisse koos sellele järgneva 5aastase
asumisele saatmisega. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Karistust kandis ta Permi oblasti Tšussovoi rajooni Kutšino
asulas paiknevas eriti ohtlike riiklike kurjategijate vangilaagrites VS 389/36. Vangistuses
osales ta aktiivselt poliitvangide võitluses, saatis vabadusse protestikirju,
osales kollektiivsete näljastreikides ja tööseisakutes protestiks
laagriadministratsiooni omavoli vastu ja kaasvangide kaitseks. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Laagrikaristuse lõppedes saadeti ta 1986. aasta detsembris
vangitapiga asumisele Krasnojarski krai Abani külasse. 20. märtsil 1987
vabastati ta Gorbatšovi poliitvangidele armuandmise kampaania käigus. Pärast
vabanemist esitas ta kohe taotluse NSV Liidust lahkumiseks; 1987. aasta
septembris lubati raskelt ja lootusetul haigel Nekipelovil koos abikaasaga Prantsusmaale sõita. Ta suri
1. juulil 1989. aastal ja maeti Pariisi lähedale Valantoni kalmistule.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Lõpetuseks minu kokkupuudetest Nekipeloviga. Kohtusin
temaga vangilaagris, kus viibisin aastatel 1981-1982. Kuulusin koos temaga umbes tosina
poliitvangi hulka, kes osalesid aktiivselt eespool mainitud laagrisiseses
võitluses. Erilisi sõbrasuhteid meil ei tekkinud. Sellegipoolest oli mul temaga mitmed
jutuajamisi, mille käigus ilmnesid teatud erimeelsused eelkõige Nõukogude Liidu
poolt ikestatud rahvaste iseseisvustaotluste teemal. Ta lisas, meil ei tasu
arvestada ka Moskva dissidentide toetusega, kuna nood olevat vene kultuuriruumi
assimileerinud juudid ja rahvusluse suhtes võrdlemisi skeptilised. Samas oli märke, et suhtlemine
mittevenelastest kaasvangidega, esmajoones ukrainlastega, keda oli kõige laagris rohkem, oli siiski ta silmi rahvusküsimuse suhtes märgavalt avanud. Nii
näiteks tunnistas ta ükskord kahetsedes oma kunagist rumalust, et Ukrainas
elades oli ta üleolevalt suhtunud ukraina keelde, pidades seda moonutatud vene
keeleks. Eesti vastupanijatest oli ta kuulnud vaid Erik Udamist, Mart Niklusest ja
teistest ei teadnud ta midagi.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Laagrisisese võitluse hulka kuulus ka laagris toimunud
sündmuste kroonika koostamine eesmärgiga see vabadusse toimetada. See toimus
järgmiselt: suitsupaberi lehtedele kirjutati imetillukeses käekirjas lisaks
laagris asetleidnule ka mitmeid muid tekste, nagu märgukirjad, petitsioonid
jne. Kui mõnel usaldusväärsel
vangil saabus pikaajaline kokkusaamine sugulastega, keerati paberilehed
tihedalt rulli ja mässiti toidukilesse, mille liitekohad sulatati tikutulega
veekindlaks. Kokkusaamise eel peitis vang kapsli oma kehasse ja sugulased toimetasid selle vabadusse. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ka minul tuli kahel korral selline kuller olla. Saadetise
adressaadiks oli Nekipelovi naine Nina Komarova, kes elas Moskva oblasti
Frjazino linnas. Sinna mu ema Aino Niitsoo (13.04.1923-19.02.2009) ja vend
Peeter Niitsoo (10.10.1945-02.01.1999) salajase laagrikroonika ka edukalt
toimetasid. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Nekipelovi jaoks kujunes vangistus iseäranis raskeks tema
krooniliste haiguste tõttu. Füüsiliselt tervele inimesele olid laagriolud veel
talutavad, end vanematele ja püsihaigustega vangidele oli need hukatuslikud. Ravi oli peaaegu olematu ja tihtilugu kasutasid
laagrivõimud haigust ära, et vangile täiendavaid kannatusi põhjustada. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Septembris 1981 algasid Nekipelovi teravad valud neerude ja kusiti piirkonnas. Arstipunktis ei osutatud talle mingit meditsiinilist abi. Nekipelovit süüdistati hoopis selles, et ta
oli arsti öösel välja kutsunud. Kuna ta seisund läks kogu aeg halvemaks, kuulutasid 16 vangi välja tööseisaku ja näljastreigi. Nõuti, et kvalifitseeritud uroloog tuleks
Nekipelovit läbi vaatama. Karistuseks saadeti streikijad
kartserisse. Minagi sain oma
esimesed 7päevased kartseritriibulised. Ent viimas siiski saabus uroloog, kes
määrati diagnoosi ja Nekipelov sai ravi. Seejärel streik lõpetati.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Nõrga tervise tõttu oli Nekipelovil praktiliselt võimatu
töönorme täita. Selle eest karistati teda alatasa kartseri, kokkusaamistest
ning laagrikauplusest ostuõiguse äravõtmisega, millele lisandusid nuhtlemised
laagrisisese võitluse eest. 1982. aasta lõpul saadeti ta kui allumatu ja
„paranemise teele mitteasunud“ vang kolmeks aastaks Tšistopoli vanglasse.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><a href="https://docs.google.com/document/d/1D3x9FI17M9KKAxZMz4ignamP9_kjtXpK/edit?usp=drive_link&ouid=107577842966652198442&rtpof=true&sd=true">"LOLLIDE INSTITUUT"</a> </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-20401137214060270492023-07-10T00:02:00.000+03:002023-07-10T00:02:48.720+03:00Vabadusvõitleja Erik Udami 85. sünniaastapäev<p style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipzxQ7BvFP48FYTuI1S5MM-5DxqaoPm2qtQcwcSsjH4sU6bQ7VNjazu1KVsGc52DZMobdzaNrfvW9El5hKM-RpcrDqWD1bnE9e4SLrfNnner2U20pyFO8AkwQkqO05s7v8Og2pHRJdvdq6GNo-n520l7swKw1vBMcBikZfw5aa1sBDu9zvZjnLIiQICAE/s2522/udam.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2522" data-original-width="1764" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipzxQ7BvFP48FYTuI1S5MM-5DxqaoPm2qtQcwcSsjH4sU6bQ7VNjazu1KVsGc52DZMobdzaNrfvW9El5hKM-RpcrDqWD1bnE9e4SLrfNnner2U20pyFO8AkwQkqO05s7v8Og2pHRJdvdq6GNo-n520l7swKw1vBMcBikZfw5aa1sBDu9zvZjnLIiQICAE/s320/udam.jpeg" width="224" /></a></div><div style="text-align: justify;">Täna, 10. juulil, oleks saanud 85. aastaseks väljapaistev
vabadusvõitleja ja endine poliitvang Erik Udam (10.07.1938-6.02.1990).
Mees, kes pühendas kogu elu võitlusele Eesti vabaduse eest. Mees, kes oli Eesti vastupanuliikumise
järjepidevuse kandja. Mees, keda ei saa paremini iseloomustada, kui seda on
teinud tema sõbrad ja võitluskaaslased, kes panid Eriku mälestusraamatu
pealkirjaks „Mees, keda ei murtud“ (Mees, keda ei murtud: raamat Erik Udamist.
– Ilmamaa, Tartu, 2001. Koostanud Jaan Isotamm, Jüri Pertmann ja Enn Tarto).</div><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Eriku võitlused algasid Stalini surma aastal
1953, mil Tallinna 22. Keskkooli (praegu Jakob Westholmi Gümnaasium) õpilaste
poolt moodustati noorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon Kotkad. Kotkad
seadsid eesmärgiks võitluse Eesti vabaduse eest ning rahvustunde ja vabadusaate tõstmine rahva
seas. Peamiseks võitlusmeetodiks oli lendlehtede levitamine. </p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">24.02.1955 otsustati </span><span style="text-align: left;">panna koolimaja stendile </span><span style="text-align: left;">Eesti Vabariigi aastapäeva auks
koostatud lendleht. Kuna see oli Eriku poolt käsitsi kirjutatud,
tabas KGB koolides tehtud lausalise käekirjakontrolliga peagi selle autori. Vahepeal
Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) I kursuse üliõpilaseks saanud Erik mõisteti
6 aastaks vangilaagrisse.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Arvatavasti just siis avaldus Eriku erakordne
oskus käimasolevaid poliitilisi protsesse hoomata ja neid enda huvides
ära kasutada. Üllataval kombel osutus Eriku kassatsioonikaebus edukaks </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;"> </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">ja </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;"> </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">aprillis
1956 vabastati ta Mordva vangilaagrist. Hiljem vabanes ta sama võtet korrates teistkordsest vangistusest pärast arreteerimist 1962. aastal.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Erik jätkas arreteerimise tõttu katkenud
elektrotehnikaõpinguid TPIs ja viis need edukalt lõpule. Võib vaid oletada,
milliseid kompromisse tuli tal südametunnistusega teha näiteks
marksistlik-leninliku filosoofia kompartei ajaloo, teadusliku kommunismi,
poliitökonoomia või mõne muu punase aine eksameid ja arvestusi andes.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">1962. aastal jätkus Erikul isegi „jultumust” üritada õppima
asuda </span><span style="text-align: left;">otse </span><span style="text-align: left;">kommunistliku ideoloogia tsitadelli – Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonda.
Raske on oletada, millised võisid olla Eriku tagamõtted, ent kindlasti ei
kuulunud ta tulevikuplaanidesse marksistliku filosoofi karjäär. Ehk soovis ta
hoopis kontrollida oma mänguruumi piire? Sellest dilemmast vabastasid Eriku
tšekistid. Erinevatel ettekäänetel ei õnnestunud tal saada sisseastumiseks
vajalikku suunamist.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">Erik töötas elektriinsener-projekteerijana EKE Projektis, Eesti
Metsainstituudi Erikonstrueerimisbüroos, Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses (alates
1978 Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut) ja ehitusmeistrina Jäneda
Sovhoostehnikumis. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Erik oli ka väga edukas spordimees: Eesti
koolinoorte meister kreeka-rooma maadluses, kuulus spordiühing Spartaki üleliidulisse koondisesse, ent võistlusreisile Bulgaariasse teda ei lubatud.
Põhjuseks majandusteadlasest isa Viktor Udam (6.11.1910-1.03.1988),
kellel 1941. aasta suvel Punaarmeesse mobiliseerituna õnnestus Saksa lennukite
pommitabamuse saanud evakuatsioonilaevalt pääseda. Eesti taasokupeerimise järel
Punaarmee poolt mõisteti ta 10 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Eriku maadlejakarjäär jätkus ka pärast vangistusest
vabanemist. Ta tuli 1958. ja 1961. aastal ENSV meistriks ja oli N Liidu
meistersportlane. Ent mõistagi olid tema puhul igasugused välisreisid
välistatud.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Erik oli üks esimesi, kes taipas, et Eesti vastupanuliikumisel
ei ole muud alternatiivi, kui võtta põrandaaluse võitluse asemel kasutusele avaliku vastupanu
taktika. See tähendas taktikalise võttena inimõigusete kaitsmist,
sest ainult nii oli võimalik avalikult tegutseda. Samas jäi vastupanuliikumise
vankumatuks eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamine.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">1978. aasta algul avaldati N Liidus USA kompartei
publikatsioon, mis kandis pealkirja „</span><i style="text-align: left;">Положение в области прав человек в США</i><span style="text-align: left;">“
(„Inimõiguste alane olukord USAs“), mille autoriks oli USA kompartei
peasekretär Gus Hall. Selles väideti, et 1940. aastal valis Eesti, Läti ja
Leedu elanikkonna enamus demokraatlikul teel valitsused, mis esitasid vastuvõtu palve
N Liidu koosseisu. Erik saatis sm
Hallile avaliku kirja, milles kirjeldas Eesti jt Balti riikide N Liitu inkorporeerimise
tegelikke asjaolusid.</span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"></span><span style="text-align: left;">1970. aastate lõpul kujunes Eesti vastupanuliikumine
taktikaks kollektiivsete avalike märgukirjade läkitamise N Liidu võimuorganistele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Tähtsamad kirjad läkitati koostöös Läti ja Leedu
vastupanuliikumistega. Neist kõige olulisem on 45 eestlase, lätlase ja
leedulase </span><span style="text-align: left;">23. augusti 1979 avalik kiri
N Liidu ja mõlema Saksamaa valitsustele, Atlandi Hartale allakirjutanud riikide
valitsustele ning ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli
ajastatud stalinliku N Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel
allakirjutatud mittekallaletungilepingu (MRP) 40. aastapäevale. Selles Balti
apellina all tuntud läkituses kutsuti asjaosaliste riikide õigusjärglasi üles </span><span style="text-align: left;">avalikustama ja tühistama </span><span style="text-align: left;">pakti
salajane lisaprotokoll ning</span><span style="text-align: left;"> likvideerima selle tagajärjed.</span><span style="text-align: left;"> </span> </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Lisaks koostati koos lätlaste ja
leedulastega veel mitmeid avalikke ühispöördumisi, nende seas näiteks protest nõukogude vägede Afganistani tungimise vastu ja hukkamõist olümpia purjeregati läbiviimisele Tallinnas kui okupeeritud riigi pealinnas. Suur
osa neist olid kas Eriku koostatud, või oli ta neid suures osas redigeerinud.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Neist läkitustest andis kõige käegakatsutava tulemuse Balti
apell. Sellest ajendatuna võttis Euroopa Parlament 13. jaanuaril 1983 98 poolt- ja 6
vastuhääle ning 8 erapooletuga vastu resolutsiooni, milles mõisteti hukka Balti
riikide okupeerimine N Liidu poolt ning nõuti nende riikide iseseisvuse
taastamist. </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">Erik kuulus nende hulka, kelle arvates vajas
Eesti tärkav avalik vastupanuliikumine organisatsioonilist vormi. Eeskujuks
olid Helsingi lepete täitmise ühiskondlike järelevalvegrupid Moskvas, Ukrainas,
Leedus, Gruusias ja Armeenias. Helsingi grupp tundus olevat sobiv foorum, mille kaudu oleks inimõiguste rikkumise juhtumite
avalikustamise kõrval avanenud võimalus teavitada maailma avalikkust Eesti
okupeeritusest ja anda märku, et eesti rahvas ei ole okupatsiooniga leppinud.
Paraku ei kandnud katsed moodustada Eesti Helsingi grupp vilja, sest haritlaste,
usuaktiviste ja vähemusrahvuste (juudid) seas ei leidunud grupiga liituda soovijaid.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Tagasilöögid Eesti Helsingi grupiga panid liikvele mõtte
luua okupeeritud Balti riikide vastupanuliikumiste ühisorganisatsiooni
nimetusega Eesti-Läti-Leedu Rahvusliikumiste Peakomitee. Selle organiseerimisel
ja dokumentide väljatöötamisel oli Erikul kandev osa. Peakomitee otsustati
avalikult välja kuulutada 25.08.1977 Moskvas välisajakirjanikele
korraldataval pressikonverentsil. Paraku suutis KGB selle algatuse eos likvideerida.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Perestroikatuultesse suhtus Erik võrdlemisi ettevaatlikult.
Ta ei kuulunud 23. augustil 1987 toimunud Hirvepargi meeleavalduse
korraldamise otseste algatajate hulka. Küll aga oli Erik Hirvepargi miitingul
sõnavõtjate seas. Samuti oli ta Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi
(MRP-AEG) asutajaliige ning <span style="text-align: left;">osales aktiivselt MRP-AEG poolt Tartus 2.02.1988 korraldatud
Tartu rahulepingu aastapäevale meeleavaldusel ja sellele järgnenud Vabariigi
70. aastapäeva meeleavaldusel Tallinnas Tammsaare pargis.</span><span style="text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Erikul oli kandev roll Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP)
moodustamise ettepaneku teksti sõnastamisel. Ent seegi kord ei kuulunud Erik
ettepaneku initsiaatorite hulka. Küll aga osales ta Erik aktiivselt ERSP Korraldava
Toimkonna tegevuses, juhatas 20.-21.08.1988
toimunud ERSP asutamis koosolekut ja
valiti vastse erakonna viieliikmelisse juhatusse. ERSP II Suurkogul, mis toimus 19.-20.08.1988 Tallinnas
Estonia kontserdisaalis, kandideeris Erik erakonna esimeheks, kuid jäi napilt
alla Lagle Parekile. </p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Paraku oli Erikul sel ajal jäänud elada vähem kui pool
aastat. Vaevalt et erakonna esimeheks kandideerides ta juba adus oma rasket ja
saatuslikku haigust, mis täisjõus mehe enneaegselt hauda viis. </span><span style="text-align: left;">Vähemalt keeldus ta uskumast, et tegemist on pöördumatu protsessiga ega lugenud päevi, mis talle veel on jäänud. Oli ta ju alles 10. juulil tähistanud oma 51. sünnipäeva. </span><span style="text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kahjuks jäi Erikul nägemata Eesti vabanemine, mille eest võitlusele oli pühendanud kogu oma elu. Olemata jäi ka ilmselgelt edukas poliitiline karjäär taasiseisvunud Eesti riigikogus ja tõenäoliselt ka rahvusliku valitsuskoalitsiooni ministrina. </span><span style="text-align: left;">Aga meie jaoks ta oli ja jääb alatiseks meheks, keda ei murtud.</span> </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-70955207364250606182023-06-08T10:06:00.000+03:002023-06-08T10:06:09.673+03:00Isamaa teelahkmel<p style="text-align: justify;">Laupäeval, 10. juunil, seisab erakond Isamaa Tallinnas
peetaval esinduskogul silmitsi suurte valikutega. Põhjusi murelik olla jätkub ja
jääb ülegi. Esmalt tuleb erakonnale valida uus juht, sest istuv esimees Helir-Valdor Seeder enam jätkata ei soovi. Vahest isegi on suurkogule sellest olulisem võtta ette tõsine sisekaemus, et leida väljumistee pikaajalisest madalseisust. Kui erakonna sees sellekohased diskussioonid ka toimuvad, pole need paraku avalikuse ette jõudnud.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Viimased aastad ollakse krooniliselt virelenud madala
toetuse käes ja oldud Riigikogu erakondade pingereas punane latern, mida on, tõsi
küll, kuni viimaste parlamendivalimisteni suudetud korvata ennustustest
tunduvalt kõrgemate tulemustega. Seda ühelt poolt oskusliku poliittehnoloogia,
teisalt paarilt suurärimehelt saadud rahalise dopingu abil. Samas on
üle elatud mitu sisemist raputust. Kõigepealt kõrvaldati juhtivatelt
positsioonidelt endised erakonna Res Publica liikmed. Sellele järgnes nn kampsunite mäss, mis tõi kaasa
pereheitmise ja Vabaerakonna moodustamise. <span style="text-align: left;">Viimase saatuseks oli aga kulutulena
läbi põleda ja sinna koondunud endised tollal Isamaaliidu nime kandva erakonna
tagapinklased lõhkise küna ette jätta. </span><span style="text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Osalemine Jüri Ratase teises valitsuses koos Keskerakonna ja
EKREga aga tekitas erakonna tõsiseid erimeelsusi, mille tagajärjeks oli paljude mässuliste erakonnast väljaheitmine või lahkumine. See päädis samuti uue erakonna Parempoolsed
loomisega. Tollel, erinevalt Vabaerakonnast, Riigikokku asja ei olnud ja tõenäoliselt terendab ka neil ees vaikne hääbumine.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Viimased Riigikogu valimised olid Isamaa jaoks täielik läbikukkumine.
Kaotati 4 saadikukohta, fraktsioon kahanes kolmandiku võrra, millega Isamaa
muutus kõige väiksemaarvuliseks saadikurühmaks. Ent mis kõige hullem – esimest
korda osutus Isamaa sisuliselt parketikõlbmatuks. Pikki aastaid kaalukeele
rolli etendamisega oli selleks korraks lõpp. Ei aidanud ka Isamaa juhtide Seedri ja Reinsalu kintsukaapiv kaasakappamise
EKRE vastu käivitatud infooperatsiooni kisakooriga, milles Ekspress Grupi väljaannete poolt seostati rahvuskonservatiive Vene eraarmee Wagneri juhi Jevgeni Prigožiniga. </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Kui aga asja teiselt poolt vaadata, siis rahvuslike
huvide seisukohalt ei saa Isamaale EKREst distantseerimist ette heita. Seoses erakonna Eesti 200 tõenäolise valimiseduga, ei saanud Isamaa panustada Reformierakonnale altermatiivse koalitsiooni moodustamisele. Selleks poleks lihtsalt saadikukohti jätkunud. Jäi vaid loota, et neid loodavasse valitsusse kaasatakse. Samas oli ka Keskerakond andnud teada EKREle selja pööramisest. Sarnaselt Isamaale lootsid ka nemad koos oravaparteiga valitsema hakata. Kuid kas tõesti ei olnud EKREst eemaldumise demonstreerimiseks muud
võimalust, kui karjalambana kaasatraavimine eelnimetud alatu provokatsiooniga?
Võib arvata, et sinna võisid ka mõned Isamaa saadikukohad kaotsi minna.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">EKRE jaoks on ainus võimalus riigitüüri juurde saada Keskerakonna kaudu. Jätame kõrvale utoopilise
võimaluse, kus EKRE sarnaselt Ungari Kodanike Liidule Fidesz või Poola Õiguse
ja Õigluse parteile (PiS) saab parlamendis absoluutse enamuse. Enamvähem
sama ebatõenäoline on EKRE kaksikvalitsus Isamaaga. Sestap on EKREle ainus reaalne
võimalus eelmiste valimiste järgse kolmikliidu naasmine.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ent sellega oleks automaatselt kriips peal Isamaa senistel saavutustel riigielu eestistamisel: eestikeelsele kooliharidusele üleminekul. Rääkimata agressorriikide Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmisest kohalike omavalitsuste valimisel. Keskerakond selleks sellele surmani vastu - need inimesed on ju Keskerakonna kaalukas toetajaskond. </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Meenutame, et EKREga ühte valitsusse minnes pidi ka Keskerakond tegema suuri </span><span style="text-align: left;">ohverdusi. Kodurahu huvides oldi sunnitud tegema vangerdust </span><span style="text-align: left;">Tallinna linnavalitsuses</span><span style="text-align: left;">,
pannes tuimalt tiksuva, ent kahjutu Taavi Aasa asemele, varjamatult venemeelse
Mihhail Kõlvati. Teiseks kompromissiks oli avalikult eestivaenuliku Yana Toomi
Brüsselisse läkitamine, kes samas jäi Keskerakonna aseesimeheks. Seega tähendanuks kolme praegu opositsioonis oleva erakonna baasil valitsuse moodustamine eelkõige eestikeelsele haridusele üleminekule piduri peale panemist, rääkimata Keskerakonna elektoraadi kärpimisest. Ja nagu ennegi nähtud, oleks koalitsioonikaaslased teinud süüdlasliku näo: "koalitsioonipartner ei lase".</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Aga just eestikeelsele haridusele üleminek on pensionireformi kõrval olnud Isamaa lemmiklaps, mis õnnestus viimases valitsuskoalitsioonis ka "välja pressida". Üritati ka vaenulike riikide kodanike hääleõiguse kallale minna ja keeleseaduse muutmise kaudu eesti keele õiguse tagamise kehtestamist avalikus ruumis, ent nendele katsetele panid sotsid jala ette. </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">(Tundub, et kättemaksuks blokeeris isamaalasest
justiitsminister Lea Danilson-Järg sotside algatatud erakondade rahastamise
järelevalve komisjoni volituste laiendamise eelnõu.)</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Alguse juurde tagasi tulles on paslik heita pilk Isamaa uue esimehe valimisele. Kui </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">alates 2017. aastast erakonda tüürinud
Helir-Valdor Seedet oli teatanud, et tema enam esimehena jätkata ei soovi, hüppasid kohemaid välja </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 16px; text-align: left;">kaks pretendenti</span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">. Paljudele
pettumuseks olid nendeks Urmas Reinsalu ja Tõnis Lukas, kelle kui „viltutallatud saabaste“ puhul oli raske loota vinduvale
erakonnale uue elu sisse puhumist. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Lisaks sellele on mõlemad juba seda ametit
pidanud, seejuures võrdlemisi lühiajaliselt ja olematute saavutustega. Reinsalu oli
aastail 2012-2015 erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees, Lukas alates
2005. aastast kuni Isamaaliidu ja Res Publica ühinemiseni 2006. aastal viimane
Isamaaliidu esimees. Kui peaks juhtuma, et Lukas ei osutu valituks, poleks see talle esimeseks korraks erakonna juhi valimisel „teiseks
jääda“. 2. detsembril 1995 Estonia kontserdisaali aset leidnud ERSP ja
Isamaa ühinemise suurkogul toimunud vastse ühenderakonna esimehe valimistel jäi ta alla Toivo Jürgensonile. Paradoksaalselt kallutasid vaekaussi Tartu ERSPlaste
hääled, kes mõnevõrra ootamatult andsid oma eelistuse mitte kaaslinlasele
Lukasele, vaid tallinlasele Jürgensonile. Põhjuseks Lukase üleolev suhtumine
ERSPsse. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Tundub, et Isamaa </span><span style="text-align: left;"> </span><span style="text-align: left;">madalseisud
on otseses seoses erakonna esimehe persooniga. Kõrgtoetuse aegadel oli erakonna
eesotsas karismaatiline Mart Laar, ent tema mantlipärijate ajal oli
toetusenumbrid jätnud alati soovida. Sestap peaks nii Reinsalu kui ka Lukas panema</span><span style="text-align: left;"> kahtlusenoodid helisema, sest võttes arvesse nende seniseid saavutusi erakonna juhtimisel, on raske eeldada, et nad </span><span style="text-align: left;">osutuksid </span><span style="text-align: left;">edukamaks </span><span style="text-align: left;">praeguses olukorras. Ja üldse näib nende kandideerimine pigem hädalahendusena </span><span style="text-align: left;">välja</span><span style="text-align: left;">, sest karismaatilisemaid ja liidriomadustega isikuid ei paista
kuskilt. Mida teha? Kas osta sotside kombel juhiks sisse mõni parteitu prominent?</span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Kõige selle valguses on tõeliseks kergenduseks kolmanda
kandidaadi esile kerkimine. Ehkki Lea Danilson-Järg on poliitikas
uustulnuk ja Riigikogu valimistel äpardunud, näib temas siiski olevat materjali tipp-poliitikuks sirgumiseks.
Erinevalt epateerivatest ning uhkeid poose võtvatest konkurentidest, meenutab ta oma vaikse põhimõtte- ja
järjekindlusega natuke Seedrit ja kohati avaldub temas isegi rohkem eestimeelsust
kui EKRE edurivil. Igatahes on temas sädet, mis ta rivaalide kolletes on ammu kustunud. </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Seega
oleks Danilson-Järg Isamaale parim valik. Kui aga eelistatakse Reinsalu või Lukast, ootab
Isamaad kardetavasti ees jätkuv seisakulik „peenhäälestamine“ opositsioonis ja lootus
valitsuskoalitsiooni lagunemisele, et teel külmetava sandina reeotsale
kutsutuks saada.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-68529179095275564952023-05-13T11:03:00.000+03:002023-05-13T11:03:55.863+03:00Obstruktsiooni kasutasid ka vangistatud dissidendid<p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Tänaseks on terve nädala kestnud kolme opositsioonierakonna
algatatud obstruktsioon Riigikogus. Vastasrind püüab iga hinna eest takistada valitsuskoalitsioonil vastu võtmast seadusemuudatusi, millel puudub valijate mandaat. Kuna Kaja Kallase valitsus tunnetab hästi oma algatuste
ebapopulaarsust, et mitte öelda alatust, otsustas valitsus minna täispangale ja
saavutada kõigi seaduste </span><span style="text-align: left;">kiirkorras</span><span style="text-align: left;"> vastu võtmine nn kobareelnõuna. Opositsiooni seni
pruugitud takistusmeetmete, nagu seaduste menetlemise ummikusse ajamine, jaoks
oli varutud tõhus vastumeede: siduda seaduste vastuvõtmine usaldusküsimusega. Nii loodeti seadusemuudatused enne Riigikogu suvepuhkust vastu võtta ja et sügiseks on rahvas kõik unustanud. Rahval on ju haugi mälu ja valimised on mägede taga. Läks aga sootuks teisiti. </span><span style="text-align: left;">Valitsuskoalitsiooni <i>blitzkrieg </i><span style="font-family: inherit;">lendas vastu taevast</span>. Seni luige, havi ja vähi kombel käitunud opositsioonierakonnad suutsid </span><span style="text-align: left;">kõik vastuolud
kõrvale heita ja leida tõhusa vasturelva valitsuskoalitsiooni sepitsuste nurjamiseks. Obstruktsiooniks sai Riigikogu istungjärgu päevakorra vastuvõtmise </span><span style="text-align: left;">takistamine</span><span style="text-align: left;">.</span><span style="text-align: left;">
</span><span style="text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjF7HKnmTNFCUCggP67M7Kzw67p0VTrWcKeQ6Cg5vSnYY7Rq_X-DGKpKjYPRX_bp7oDIiTm1IoA-sb1PfXNOg5JYmCIgbFsRG_apQk99b0YbaUSQE95uZsuWwJUI3JYsyGbJ_9cTnIaNe1Y7CAkEXAqn0yLo44DUMluopODC9IJT6IgmD_huRgpnEHq/s332/Boekovski1987.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="332" data-original-width="220" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjF7HKnmTNFCUCggP67M7Kzw67p0VTrWcKeQ6Cg5vSnYY7Rq_X-DGKpKjYPRX_bp7oDIiTm1IoA-sb1PfXNOg5JYmCIgbFsRG_apQk99b0YbaUSQE95uZsuWwJUI3JYsyGbJ_9cTnIaNe1Y7CAkEXAqn0yLo44DUMluopODC9IJT6IgmD_huRgpnEHq/s320/Boekovski1987.jpg" width="212" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vladimir Bukovski<br />https://www.wikidata.org/wiki/Q360471</td></tr></tbody></table><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Kui obstruktsiooni on seni harjutud pidama poliititse
võitluse vahendiks, siis on huvitav teada, et seda on kasutatud ka muudes
valdkondades. Nii näiteks on tuntud vene-nõukogude dissident Vladimir Bukovski (1942-2019)
oma mälestusraamatus <i>И возвращается ветер...</i> (eesti k „Ja naaseb tuul…“
– EKSA, 2022) värvikalt kirjeldanud, kuidas Vladimiri vangla poliitvangid
suutsid oma obstruktsiooni ehk massilise kaebuste kirjutamise kampaaniaga
saavutada võidu vangla administratsiooni üle. </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Vladimiri vanglasse oli kokku korjatud kõige alistamatumad ja
kangekaelsemad poliitvangid. Kuni 1975. aastani neid tööle ei sunnitud. Ent
1975. aasta kevadel tuli Moskvast käsk nad tööle panna. Vangid loomulikult
keeldusid. Algas pikaajaline piiramisseisukord, kus kõiki „kuritahtlikke tööst
keeldujaid“ pisteti kartserisse või viidi üle rangemale režiimile, keelati
kirjavahetus ja kokkusaamised sugulastega ning võimalus osta vanglalavkast lisatoitu.
Sõda oli halastamatu ja käis väljakurnamise peale. Igaüks sai aru, et kaotada
ei tohi. Seepärast võtsid vangid lisaks tavalistele protestivahenditele –
näljastreigid ja vabadusse smugeldatud teated vanglast valitsevast
seadusetusest – kasutusele mõnevõrra ootamatu meetodi: ametlikud instantsid külvati
sõna otseses mõttes üle kaebuste laviiniga.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Kehtivate seaduste kohaselt oli vangil õigus saata kaebusi
mistahes riiklikusse või ühiskondlikkusse asutusse ja ametiisikule. Alates
kaebuse sisseandmisest oli vangla kohustatud selle kolme päeva jooksul ära
saatma. Selle aja jooksul pidi koostatama selgitav kaaskiri ja lisama väljavõtte
kaebaja isiklikust toimikust. Kaebuse saajal tuli see sissetulevate paberite
raamatus registreerida ja sellele kuu aja jooksul vastata. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">Kaebuste läbivaatamist reguleeris hulk seadusi
ja instruktsioone. Praktikas ei andnud ühe kaebuse kirjutamine mingit tulemust.
See saadeti „pädevale isikule“, st sellele, kelle peale kaevati. Tolle meelest
oli kaebus loomulikult põhjendamatu. Enamasti keegi kaebusi lihtsalt ei lugenudki,
vaid need saadeti kohe instantsi pidi allapoole.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ometi olid kaebused isegi vanglas tulemuslikud, kui neid kirjutati tohutu hulk ja kõige ebapädevamatele instantsidele. Kaebus tuli
koostada võimalikult lühike, selge ja eelistatavalt ühel leheküljel, vastasel
juhul ei hakanud seda keegi lugema. Esitada oli vaja üksnes seaduse või
instruktsiooni rikkumise fakt, sündmuse kuupäev, süüdlaste nimed ja viide
seadusele või instruktsioonile, mida rikuti. Kaebama pidi kaebuse objektist
kõrgemal oleva asutuse ülemale peale. Lisaks tuli kaebus kindlasti saata
tähitud kirja ja väljastusteatega.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Sõja haripunktis kirjutas iga poliitvang kümme kui
kolmkümmend kaebust päevas. Ühe päeva jooksul oli keeruline nii palju kaebusi
koostada, seetõttu jagati teemad ära ja igaüks kirjutas omal teemal ning andis
selle teistele maha kirjutamiseks.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kõige parem oli adresseerida kaebusi mitte ametnikele, vaid
kõige ootamatumatele inimestele ja organisatsioonidele. Näiteks kõigile
ülemnõukogu, vabariigi-, oblasti- või linnanõukogu saadikutele, ajalehtedele ja
ajakirjadele, kosmonautidele, kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele,
baleriinidele, keskkomitee sekretäridele, kindralitele, admiralidele,
tööeesrindlastele, karjustele, põdrakasvatajatele, lüpsjatele, sportlastele jne.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Edasi kulgesid asjad järgmiselt. Vanglakantselei osutus
kaebustega üle ujutatuks ega jõudnud neid ettenähtud kolmepäevase tähtaja
jooksul ära saata. Saatmistähtaegade rikkumise eest said nad noomitusi ja jäid
preemiatest ilma. Sõja kõige kuumematel päevadel kaasati vanglaülema
korraldusega kantseleile appi kõik, keda võtta oli: raamatukogutöötajad,
mittevangidest raamatupidajad, tsensorid, poliitosakonna ohvitserid ja
operatiivtöötajad. Ka vangla kõrval asuva MVD õppeasutuse kursandid kupatati
kantseleile appi.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">Mida kõike nende kaebustega ei tehtud. Neid
konfiskeeriti kottide kaupa ja varastati, vangidele ei antud paberit, ei müüdud
ümbrikke ja marke, keelati saata tähituna ja väljastusteatega (et oleks mugavam
varastada), anti välja spetsiaalne käsk, millega keelati kaebuste kirjutamine
igale poole peale prokuratuuri ja MVD, pandi kaebuste eest kartserisse istuma. Mõned
poliitvangid ei saanudki kartserist välja.</span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Ja milliseid vastuseid saadi! Hullunud
ametnikud, kes ei jõudnud kaebusi läbigi lugeda, vastasid huupi, ajades segi nii
adressaadid kui ka kaebused. Nad moonutasid ja võltsisid õnnetuid seadusi
sellisel määral, et neid endid oleks selle eest võinud istuma panna. Näiteks
kohaliku MVD valitsuse polkovnik vastas, et NLKP kongress ei ole ühiskondlik
organisatsioon ja seetõttu ei tohtivat selle poole kaebustega pöörduda. Muidugi
järgnes polkovniku peale kaebuste tulv. Vladimiri
kohtunikud, olles maruvihased hagide kuhjade ja nõuete tõttu alustada
kriminaaluurimist vanglaülemuste vastu, vastasid näiteks, et MVD ohvitsere ei
saa nõukogude kohtu alla anda. Ei vaja vist suurt fantaasiat, et ette kujutada,
millised vastused tulid näitlejatelt, baleriinidelt, sportlastelt, lüpsjatel ja
põdrakasvatajatelt.</span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kogu Nõukogude Liidu bürokraatiasüsteem oli sellesse sõtta
kistud. Polnud sellist ametkonda või asutust, oblastit või vabariiki, kust ei
oleks vastuseid saadud. Juhtus, et kaks instantsi andsid risti vastupidise
sisuga vastuse ja sellisel juhul ässitati nad teineteise vastu üles. </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Bukovski on arvamusel, et kui asi oleks kestnud
veidi kauem ja sellesse tegevusse oleks lülitunud kogu vangla, oleks kogu
nõukogude bürokraatiamehhanism lihtsalt rivist välja läinud: kõik asutused
Nõukogude Liidus oleks töö katkestanud ja hakanud meile vastuseid kirjutama.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ent võimud andsid alla. Vanglasse läkitati kõrge komisjon.
Vange see suurt ei aita, ent ometi leiab iga komisjon vanglajuhtkonna töös
hulgaliselt puudujääke ja minnalaskmisi. Nende avastamiseks neid sinna
saadetaksegi. Vanglaülemustel tehakse kõrvad tuliseks, keegi võetakse maha,
keegi viiakse madalamale ametikohale, keegi saab noomituse. </p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">Kaks aastat kestnud võitluse järel piiramisseisukord tühistati. Vanglaülem
vallandati ja saadeti pensionile, administratsiooni seas tehti veel mõned
muudatused ja kõik jäi vaikseks. Moskva taganes oma korraldusest. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Aeg näitab, kui kaua jätkub Riigikogu opositsioonil ühtsust
ja vastupidavust, et oma ainsa võitlusvahendi, obstruktsiooni abil sundida
võimukoalitsiooni kompromissi leidma. Loodetavasti ei kulu selleks kaht aastat
nagu Vladimiri vangla poliitvangidel.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-13922154015682319332023-04-04T10:20:00.002+03:002023-04-04T10:20:28.640+03:00Ukraina „kuldsed kuuekümnendad“<p style="text-align: justify;">Läinud sajandi kuuendat aastakümmet tavatsetakse pidada
üheks järjekordseks murranguajaks 20. sajandi ajaloos. Ehkki see periood oli
võrreldes mitme varasema ja hilisemaga suhteliselt rahumeelne, ei
saadud ometi läbi ilma suurema sõjata. Jutt on muidugi Vietnami sõjast, mis tõi
kaasa ennenägematu massiline sõjavastase liikumise. Lisaks sellele mahuvad
maailma muutvate sündmuste sekka Aafrika riikide vabanemine koloniaalikkest, Kuuba
raketikriis, Berliini müüri ehitamine, Hiina kultuurirevolutsioon, Praha kevad
ja palju muud. Ja muidugi kosmoslennud, mis tipnesid inimese astumisega Kuu
pinnale.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ent pigem on kuuekümnendad tuntud kontrakultuuri ajastuna,
mil USAs ning teistes lääneriikides leidsid aset sotsiaalsete normide
revolutsioonilised muutused (<i>sex, drugs and rock’n’roll</i>). Need hõlmasid riietust
ja meeste soenguid, muusikat, suguelu (seksrevolutsioon ühes rasestumisvastaste
vahendite laialdase kättesaadavusega), kodanikuõigusi, sh naiste ja vähemuste
õigused, haridust ning muid eluvaldkondi. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Kümnendi lõpul puhkesid Prantsusmaal, Saksamaa
Liitvabariigis (SLV) ja mujal massilised vägivaldsed üliõpilasrahutused.
Tegutsema hakkasid mitmed promarksistlikud terrorirakukesed, nagu näiteks
Bader-Meinhofi Punaarmee fraktsioon SLVs ja Punabrigaadid Itaalias. Atentaadides
hukkusid USA president John Kennedy ja tema vend Robert Kennedy ning neegrite
kodanikuõiguste eest võitlemise juhtkuju Martin Luther King.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Kõigel sellel oli suurem või väiksem mõju Nõukogude Liidu
(NL) mõjusfääri kuuluvatele riikidele, kaasa arvatud NL. Pärast Stalini surma
seal alanud ühiskonna liberaliseerumise protsessid, mis on tuntud Hruštšovi „sulana“,
jätkusid täie hooga ka järgmisel kümnendil.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Eestis on seda aega nimetatud „kuldseteks
kuuekümnendateks“. Ning põhjusega, sest võrreldes paari eelneva aastakümne ja
järgneva ajaga, saab seda tõesti kuldajaks
nimetada. Ent seda ilusat pilti jäid varjutama jätkuv okupeeritus, suletud piirid, mida
vaid mõni õnneseen võis ületada, industrialiseerimise ettekäändel toimuv
massiimmigratsioon eesmärgiga jätta eestlased vähemuseks oma kodumaal ja
järjest süvenev venestamine.</span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt; text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal">Eesti „kuldsete kuuekümnendatega“ sarnased protsessi
toimusid ka mujal Nõukogude Liidus. Järgnevate ridadega on püütud heita pilka
kuuekümnendatele Ukrainas, mis on tuntud kuuekümnendlaste<i> </i>(ukr k <i>шістдесятники</i>) ajastuna. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Ukrainlaste plaanipärane venestamine sai alguse kohe pärast
Venemaa rüppe langemist, mis sai erilise hoo sisse nõukogude perioodil. 1920.
aastatel toimus küll mõningane ühiskonnaelu ukrainastamine, kus tehti katseid
seada sisse ukrainakeelne asjaajamine. Kuid juba 1930. aastate algul toimus kannapööre ja algas seninägematu venestamine. </span><span style="text-align: left;">Ukraina rahvuslik kultuur ning keel said suhteliselt vabalt
eksisteerida vaid Poolas, Ungaris ja Rumeenias, mille koosseisu olid I
maailmasõja tulemusel läinud territooriumid, kus elas arvukalt ukrainlasi. Ent
need alad okupeeriti ja annekteeriti järgmise maailmasõja lõpul NLi poolt ning
liideti Ukraina NSVga, koos sellele järgneva „klassivaenlaste“ represseerimise,
ukrainlaste küüditamise ja venestamise ning venelaste massiline sisserändega.</span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Lootused Ukraina kultuuriliseks renessansiks tärkasid alles pärast
Stalini surma. Ehkki ühiskonna- ja kulutuurielu muutus tunduvalt vabamaks, ei
tähendanud see, et oleks lakanud ukraina keele ja kultuuri süstemaatiline
tasalülitamine ja ukrainlaste venestamine. Ent juba aastail 1958-1959 koostati mitmete
kultuuritegelaste poolt protestiavaldusi uue haridusseaduse vastu, millega
suurendati vene keele osatähtsust ukrainakeelsetes koolides. Need
protestiavaldused vältasid mitmeid aastaid ja pälvisid rahvas seas suurt
poolehoidu. Seda on peetud ukrainlaste avaliku vastupanu alguseks. </span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Hruštšovi „sula“ laineil kerkis 1960. aastate algul esile arvukalt
noori andekaid ukrainameelseid loomeinimesi, keda hakati nimetama kuuekümnendlasteks. Nimekamad neist olid kirjanikud Lina Kostenko, Vassõl
Sõmonenko, Ivan Dratš, Vitali Korotõtš, Grõgir Tjutjunnõk, Volodõmõr Drozd, Mõkola
Võngranovskõi, Vassõl Ševtšuk ja Ivan Svitlõtšnõi; </span><span style="text-align: left;"> </span><span style="text-align: left;">kunstnikud Alla Horska, Viktor Zaretskõi,
Stefania Šabatura ja Boriss Tšitšibabin; kirjanduskriitikud Ivan Dzjuba ja Evhen
Sverstjuk; lavastaja Les Tanjuk, filmirežissöörid Sergei Paradžanov ja Juri Iljenko;
kunstikriitikud Roman Korogodskõi ja Juri Smirnõi, tõlkijad Hrõhorõi Kossur ja Mõkola
Lukaš. Neile lisandusid mitmed rahvuslikult mõtlevad teadlased, publitsistid,
filosoofid ja kunstnikud, nagu Vjatšeslav Tšornovil, Valentõn Moroz, Opanass
Zalõvahha jt. Mainimata ei saa jätta ka nomenklatuurset filmirežissööri
Oleksandr Dovženko’t, kes nõudis sotsialistliku realismi piiride avardamist
loomingulises tegevuses, olles sellega kuuekümnendlastele inspireerivaks ja
julgustavaks eeskujuks.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kuuekümnendlased kujunesid Ukraina rahvusliku taassünni
sümboleiks. Neil aastail tekkis aktiivne kultuurialane tegevus, mis ulatus
ametlikest piiridest kaugemale. Korraldati omaalgatuslikke luulelugemisi ja
kunstinäitusi, represseeritud kultuuritegelaste mälestusõhtuid, lavastati seni
ideoloogilistel põhjustel põlu all olnud näidendeid ja koostati petitsioone ukraina
kultuuri kaitseks. </span><span style="text-align: left;">Nende looming ja ühiskondlik tegevus leidis
elavat vastukaja nii intelligentsi kui ka lihtrahva seas. Suur oli nõudlus luuleraamatute
järele, luuletusi õpiti pähe. Poeetide avalikud etteasted kogusid arvuka
kuulajaskonna, ukraina rahvakunsti ja kaasaegse kunsti näitusi, aga ka ukraina
rahvamuusika kontserte külastas palju inimesi. Kõik rahvapärane võeti vastu
suure entusiasmiga. Kuuekümnendlaste tegevus tugines intelligentsi parimatele traditsioonidele,
mida iseloomustasid püüdlused vaimse iseseisvuse, loomevabaduse, kodanikuühiskonna
ja rahva teenimise ideaalide poole. Kuuekümnendate esimesed kõneisikud olid
poetess Lina Kostenko ja Ukraina venestamise ja rahvusliku orjastamise vastu
suunatud ägeda publitsistliku luule autor Vassõl Sõmonenko, k</span><span style="text-align: left;">eskusteks kujunesid Kiievi loomingulise noorsoo
klubi „Сучасник“ („Kaasaegne“) ja Lvivi klubi „Пролісок“ (Lumikelluke), mis
tegutsesid kohaliku komsomolikomitee egiidi all, ent millest kujunesid
alternatiivse rahvuskultuuri loomebaasid. Noored rahvusaktivistid kasutasid
komsomoliorganisatsiooni ära rahvuslike ideede propageerimiseks. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Üheks esimeseks avalikuks rahvuslikuks manifestatsiooniks
kujunes 1963. aasta veebruaris </span><span style="text-align: left;">Kiievi ülikoolis
peetud ukraina kultuuri ja keele teemaline konverents, kus nõuti ukraina keele
kehtestamist Ukraina NSV ametliku keelena ning ukrainlaste kui vähemusrahvuse
õiguste taastamist Vene Föderatsioonis. Konverents, millest võttis osa
ligikaudu tuhat inimest, kujunes rahvuslikuks demonstratsiooniks, mis heitis
väljakutse kehtivale venestamispoliitikale. Kõige massilisemaks rahvuslikuks
ürituseks kujunes 22. mail peetav iga-aastane palverännak kuulsa Ukraina poeedi Tarass
Ševtšenko (1814-1861) monumendi juurde tema sünnilinnas Kanivis Tšerkassõ
oblastis. </span><span style="text-align: left;">Sel kuupäeval oli poeedi põrm toodud Venemaalt Ukrainasse. </span><span style="text-align: left;">Kuna Ševtšenko monumente oli pea kõigis suuremates Ukraina linnades,
sai üldiseks traditsiooniks sel kuupäeval nende jalamile lilli asetada.
Eriti massiliseks kujunesid need üritused Kiievis. Lilli toodi kogu päeva
jooksul, kuid pärast tööpäeva lõppu kogunes monumendi juurde sadu peamiselt
noori inimesi, kes lugesid endi ja ukraina klassikute luulet ning laulsid
rahvalaule. Taaselustusid </span><i style="text-align: left;">koljaada</i><span style="text-align: left;">d, kus jõulude ja muude pühade ajal käisid
karnevalikostüümides noored mööda maju ning laulsid jõululaulude kõrval ka
rahvuslikke laule. Lauljatele tasuti raha ja maiustustega.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kuuekümnendlaste ideed levisid üle kogu Ukraina, kuid
keskuseks kujunes pealinn Kiiev, kuhu olid koondunud peamised kultuuriasutused
ja suurem osa rahvuslikust intelligentsist. Kuuekümnendlaste peamisteks
poliitilisteks eesmärkideks oli kehtiva režiimi demokratiseerimine,
loominguvabaduse saavutamine, ukraina keele kehtestamine Ukraina NSV ametliku
keelena ja venestamise lõpetamine. Ukraina iseseisvumisest avalikult veel juttu
ei olnud. Kuuekümnendlaste kreedo väljendus Ivan Dzjuba 1965. aastal valminud
kirjutises „Internatsionalism või venestamine“ („</span><i style="text-align: left;">Iнтернаціоналізм чи
русифікація?</i><span style="text-align: left;">“), milles olid vaatluse all NLi rahvusprobleemid peamiselt
Ukraina näidete põhjal. Kirjutis oli koostatud marksistlikelt positsioonidelt,
kus venestamist kui stalinlikku kõrvalekallet leninlikust rahvuspoliitikast teravalt
kritiseeriti. Trükivalgust see kirjutis siiski ei näinud, vaid levis
omakirjastuslikke kanaleid pidi.</span><span style="text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Mõistagi oli kuuekümnendlaste kultuurialast ja rahvuslikku tegevust
võimatu hoida ametlikus Prokrustese sängis. Ja võimudepoolsed vastumeetmed ei
lasknud end kaua oodata. Alates 1963. aastast vallandus kuuekümnendate vastu
suunatud ideoloogiliste süüdistuste laine. Eelkõige heideti neile ette
natsionalismi. Ajakirjanduses, ametiühingute koosolekutel ja erinevatel
koosviibimistel käivitati kuuekümnendate ahistamiskampaania. Keelustati
kirjandus- ja kunstikohtumised ning loomeõhtud, keeldu trotsivad üritused aeti
toore jõuga laiali. Kuuekümnendlaste keskusteks olnud loomingulise noorsoo klubid
suleti. Aegamööda võeti enamikult kuuekümnendatelt võimalus oma teoseid
avaldada, nad vallandati töölt ja nende vastu korraldati provokatsioone. Enne
22. maid hoiatati asutustes ja ülikoolides ebasoovitavate ilmingute eest, mis
võivad aset leida Ševtšenko monumendi juures. Kes aga neist hoiatustes
hoolimata üritustel osales, neid fotografeeriti salaja KGB poolt ning see
tõi endaga kaasa mitmesuguseid pahandusi õppeasutuses või töökohal. Vastuseks
hakkasid paljud kuuekümnendalased avaldama ja levitama oma loomingut
omakirjastuses. Ent oli ka neid kuuekümnendlasi, kes läksid võimude poole üle,
nagu näiteks V. Korotitš, I. Dratš, V. Drozd, teised (L. Kostenko) </span><span style="text-align: left;">seevastu </span><span style="text-align: left;">lõpetasid
üldse oma loomingu avaldamise. </span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Ent võimude suhteliselt leebe käitumine ei kestnud kaua.
Juba 1965. aasta augustis-septembris arreteeriti üle kogu Ukraina umbes 20 kuuekümnendlast.
Kõiki neid süüdistati nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas, ent
võrreldes järgnevate aastatega olid karistused veel võrdlemisi kerged – mõnest
kuust kuni kuue aastani range režiimiga vangilaagris. Mõnel õnnestus isegi tingimisi karistusega </span><span style="text-align: left;">pääsed</span><span style="text-align: left;">a. </span><span style="text-align: left;">1965. aastate arreteerimiste järel muutsid võimud avalike
rahvuslike ürituste korraldamise peaaegu võimatuks. 1967. aasta 22. mail ajasid
miilitsad Kiievis jõuga laiali Ševtšenko monumendi juurde kogunenud inimesed,
kellest paljud lühiajaliselt arreteeriti. </span><span style="text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kuuekümnendlaste liikumise finaaliks kujunes teine
massirepressioonide laine 1972. aasta jaanuaris, mil Kiievis, Lvivis ja mujal
Ukrainas arreteeriti üle saja isiku, nende seas hulk tuntud kuuekümnendlasi. Erinevalt
1965. aasta repressioonidest olid karistused tunduvalt karmimad: </span><span style="text-align: left;"> </span><span style="text-align: left;">valdavalt mõisteti maksimum – 7 aastat
vangilaagrit ühes sellele järgneva 5aastase asumisele saatmisega. Lisaks
sellele oli palju neid, keda vangistati nõukogude tegelikkust laimavate
väljamõeldiste levitamise süüdistusel või kellele inkrimineeriti mõni
kriminaalkuritegu. Arreteerimistega kaasnes hulgaliselt läbiotsimisi ja
ülekuulamisi ning ka kohtuväliseid repressioone, mille käigus rahvusliku
liikumisega seotud isikuid vallandati töölt ja visati välja kõrgkoolidest,
noormehi aga saadeti sõjaväkke.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">1972. aasta mais
</span><span style="text-align: left;">võeti ametist maha Ukraina NSV kompartei esimene sekretär Petro Šelest,
kellele Moskva pani süüks soosivat suhtumist natsionalismi. Ta asendati
venestunud ja umbkeelse Volodõmõr Štšerbõtskõiga. Sellele järgnesid puhastused
kõigil võimutasanditel, kus saadeti pensionile või kaotas ameti hulgaliselt
ideoloogiatöötajaid. Analoogilise rehaga käidi üle ka kultuuri- ja
teadusasutuste juhtkonnad. Samaaegselt suurendati oluliselt KGB koosseise
täiendades seda peamiselt venelastega. Hüppeliselt suurendati telefonikõnede
pealtkuulamist, kirjade läbivaatamist ning salajast ja avalikku jälitamist.
Nende meetmete tulemusel kujunes Ukrainas välja atmosfäär, mis meenutas
stalinistliku terrori aastaid. Igasugused rahvuslikud algatused suruti juba eos
maha, rahvuslik liikumine suudeti preventiivsete repressioonidega peaaegu
täielikult halvata.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Ent kuuekümnendlaste ideed elasid edasi ukrainlaste
rahvuslikus vastupanuvõitluses, nagu näiteks Ukraina Helsingi grupi tegevuses, mille
41 liikmest moodustasid ülekaaluka enamuse endised kuuekümnendalased, kellest
paljud liitusid grupiga vangistuses viibides. Kuuekümnendlaste vaim on edasi
kandunud Ukraina rahvarindes </span><i style="text-align: left;">Ruhh</i><span style="text-align: left;">, Oranžis revolutsioonis, Maidani ülestõusus
ja tänases võitluses vene röövvallutajate vastu. Ja seda ei suuda keegi väärata.</span><span style="text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"></span><span style="text-align: left;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-37728545286953497462023-02-16T17:36:00.002+02:002024-01-31T16:49:15.043+02:00Suri Leedu vabadusvõitleja Antanas Terleckas<p class="MsoNoSpacing"></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHy0r5ywY04dewtjQXiy7mgzqXGR4LMpmrh6ydtwnfziw3AdGUeVhe-z9ZOwhPc0Fsskjsf_HzgKLzO0KLnn-wWuRmBoKd4C2ARSx_c3Oda8lFAyzLbpBp0ugJ77IrPv36Q88DSxPI8Kj0wZB-KVxwsJKxbFvyKnas5rO3OB1-mn0MuuoH5h-oDFyt/s1203/Terleckas.jpeg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1203" data-original-width="920" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHy0r5ywY04dewtjQXiy7mgzqXGR4LMpmrh6ydtwnfziw3AdGUeVhe-z9ZOwhPc0Fsskjsf_HzgKLzO0KLnn-wWuRmBoKd4C2ARSx_c3Oda8lFAyzLbpBp0ugJ77IrPv36Q88DSxPI8Kj0wZB-KVxwsJKxbFvyKnas5rO3OB1-mn0MuuoH5h-oDFyt/s320/Terleckas.jpeg" width="245" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Antanas Terleckas</td></tr></tbody></table><br /><div style="text-align: justify;">Täna, 16. veebruaril 2023, Leedu Vabariigi 105.
aastapäeval, lakkas tuksumas legendaarse vabadusvõitleja Antanas Terleckase
süda. Juba varasest noorusest Leedu vastupanuliikumises osalenud Terleckas
tuntakse peamiselt kui Balti apelli liikumise algatajat ja selle põhiautorit.</div><o:p></o:p><p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Balti apell ehk neljakümne viie Eesti, Läti ja Leedu
kodaniku avalik märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa LV, Saksa
DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada
Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need
allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide
iseseisvus oli ajastatud avalikustada MRP 40. aastapäeval 23. augustil 1979.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Eesti poolt kirjutasid märgukirjale alla endised
poliitvangid Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam. Moskvas ühines
sellega veel viis vene dissidenti, nende seas akadeemik Andrei Sahharov. Tagantjärele
liitusid sellega veel ka mõned eestlased, nagu Gulagi vangistuses hukkunud
Tartu teadlane Jüri Kukk, Tiit Madisson ja Viktor Niitsoo. Balti apell avaldati välisajakirjanduses ja levis NSV Liidus laialdaselt omakirjastuslikul
teel. Balti apelli otsese tulemusena võttis Euroopa Parlament Otto von
Habsburgi algatusel 13. jaanuaril 1983
98 poolt- ja 6 vastuhääle ning 8 erapooletuga vastu resolutsiooni,
milles mõisteti hukka Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt ning
nõuti nende iseseisvuse taastamist.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Terleckasele läks Balti apell maksma 8 aastat vangistust.
30. oktoobril 1979 arreteeriti ta KGB poolt ja mõisteti Leedu NSV Ülemkohtu
poolt kolmeks aastaks vangi ja viieks aastaks asumisele. Ta kandis vangistust Permi
oblastis asuvas „eriti ohtlike riiklike kurjategijate“ vangilaagris BC 389/36, kus
allakirjutanul oli au temaga isiklikult tutvuda. Asumisele saadeti Terleckas Magadani oblastisse. Temaga koos kohtu all
olnud Julius Sasnauskasele mõisteti viis aastat asumist. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Terleckas sündis 9. veebruaril 1928 väiketalupoja peres. 1949.
aastal lõpetas Vilniuse kaubandustehnikumi. Õppis Vilniuse Ülikooli
majandusteaduskonnas. 1954-1957 töötas NSVLi <a name="_Hlk127455701">Riigipanga Leedu </a>filiaalis
krediidiinspektorina, Vilniuse Linnavalitsuse juhataja asetäitjana ja õppis Leedu
NSV TA Majandusinstituudi aspirantuuris.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Nagu ülalpool öeldud, liitus Terleckas
vastupanuliikumisega väga noorelt. Nii nagu Niklus, Tarto, Udam ja Ratas olid
Eesti vastupanuliikumise järjepidevuse kandjad, oli seda ka Terleckas Leedu
vastupanuliikumises. Esimest korda arreteeriti ta 17-aastaselt 1945 süüdistatuna
põrandaalusesse vastupanuorganisatsiooni kuulumises. Teistkordselt arreteeriti
Terleckas 1957. aastal ja mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest neljaks
aastaks Irkutski oblasti Taišeti vangilaagrisse.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Viimasest vangistusest vabanenuna naasis ta Leetu 1987.
aastal osales innukalt Leedu vabanemisliikumises. Lisaks aktiivsele
poliitilisele ja ühiskondlikule tegevusele oli ta viljakas publitsist ja mitme
raamatu autor.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p><p style="text-align: justify;">Eesti Vabariigi presidendi 16. mai 2013 otsusega omistati
Terleckasele kui ka Sasnauskasele Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk.</p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p><i>Artikkel avaldati 16. veebruari 2023 Postimehe veebiväljaandes.</i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-45762984034104931342022-12-21T10:38:00.003+02:002023-01-17T19:26:06.166+02:00Dissident Aleksandr Podrabineki mälestusraamatu eestikeelne tõlge<p><b><span style="font-size: large;">Aleksandr Podrabinek. </span></b></p><p><b><span style="font-size: large;">Dissidendid.</span></b></p><p><br /></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkewFnoYRt4prLiiZew86A3c5gL3GpSqrIaMFEGi2ZYKFl_T9UALIvXULDHdcr932PCXJalxbMdq6K6RoGiHujIdQGBkhFoVRcbTyCeav04711j4dhS9xenWHQF_Pi07QiQiHF84_LlLaK76G7zsvo1dFYXkGkigUzHu4lPhE6nDiFwFtQcFF1XUQy/s768/Podrabinek.png" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="768" data-original-width="570" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkewFnoYRt4prLiiZew86A3c5gL3GpSqrIaMFEGi2ZYKFl_T9UALIvXULDHdcr932PCXJalxbMdq6K6RoGiHujIdQGBkhFoVRcbTyCeav04711j4dhS9xenWHQF_Pi07QiQiHF84_LlLaK76G7zsvo1dFYXkGkigUzHu4lPhE6nDiFwFtQcFF1XUQy/s320/Podrabinek.png" width="238" /></a></div><br />Tõlgitud väljaandest: Александр Подрабинек. Диссиденты. <span style="font-family: Symbol; font-size: 12pt;">-</span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"> Издательство: АСТ, 2014 г.</span><p></p><p class="MsoNormal"><a href="http://www.urantia-s.com/library/podrabinek/dissidenty/full">http://www.urantia-s.com/library/podrabinek/dissidenty/full</a> </p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p>
</p><p class="MsoNormal">Vene keelest tõlkinud Viktor Niitsoo<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Seitse aastat tagasi avaldasin oma blogis selle raamatu kohta arvustuse, millega huvilistel on võimalik tutvuda blogileheküljel "Arvustused" pealkirja all "Uus mälestusraamat dissidentidest". Täna ei ole mul sellele suurt midagi lisada. Selle asemel pakun lugejale isuäratamiseks mõned katkendid raamatust.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><h2 style="text-align: center;"><a name="_Toc122423736">Lääs –
ida</a><b><o:p></o:p></b></h2><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p> </o:p>1977. aasta oli külluslik viljakas dissidentide
väljarändamise poolest. Paraku ei olnud asi mitte niivõrd ära sõitjate hulgas,
kui mõjus, mida põhjustas nende lahkumine. Mulje oli masendav. Mõistagi polnud
keegi andnud lubadust võidelda inimõiguste eest kuni viimse veretilgani. Igaüks
oli oma saatuse peremees, vähemalt seni, kuni seda ei käsutanud KGB. Keegi ei
teinud kellelegi etteheiteid, ent nimekate dissidentide välismaale sõitmist
võeti vastu kui lööki ja see jättis kogukonda muretunde. Kui individualistlik ka
demokraatlik liikumine oma olemuselt polnud, ikkagi mängis rolli indiviidide arvukus.
Üsna märgatav oli erinevus üksikute meeleheitlikult julgete 60. aastate lõpu
esimeste dissidentide ning 70. aastate keskpaiga sadade aktiivsete ja tuhandete
avalike poolehoidjate vahel. Demokraatlik liikumine kasvas ja kogus jõudu.
Dissidentliku kogukonna avalike figuuride emigreerumist võeti vastu valulikult.</p><p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Sel
probleemil ei olnud mustvalget lahendust. Paljugi sõltus asjaoludest. Keegi
poleks julenud hukka mõista dissidente, kes lahkusid läände pärast vangilaagrit,
asumist või hullarit. Igal inimesel on oma tugevuspiir ja kasulik on seda
õigeaegselt tunnetada. Nii lahkusid 1977. aastal läände Pjotr Grigorjevitš ja
Zinaida Mihhailovna Grigorenko. Nad sõitsid ajutise viisaga, et Pjotr
Grigorjevitš saaks ravi, kuid oli selge, et tagasi nad enam ei tule. Teekonnal
lennujaama jooksis kogu elu ateistina elanud Zinaida Mihhailovna asetama küünalt
oma maja kõrval asuvasse Hramovniku Püha Nikola kirikusse. Kellele ja mispärast,
seda ta ei öelnud. Mul oli raske neist lahkuda. Lennujaamas ütlesin ema Zinale,
et arvatavasti ei kohtu me enam kunagi, millega kurvastasin teda väga. Siiani
kahetsen, et ei suutnud keelt hammaste taga hoida. Pealegi osutus, et mul
polnud õigus – kohtusime Zinaida Mihhailovnaga umbes viieteist hiljem pärast
New Yorgis, kui nõukogude võim oli kokku varisenud ja ma sain sinna sõita. Ent
Pjotr Grigorjevitšiga jätsime tol päeval tõepoolest hüvasti.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Aasta
varem saadeti Nõukogude Liidust välja Vladimir Bukovski, kelle nimi oli juba
kogu maailmas hästi tuntud. Tema vabastamise nimel käis ülivõimas kampaania ja
lõppes see sellega, et Ameerika vahendusel leppisid Tšiili ja Nõukogude
valitsused kokku vabastada vanglast ning lubada oma riikidest ära sõita
Bukovskil ja Tšiili kompartei peasekretäril Luis Corvalánil. Hägused kuuldused
võimaliku vahetuse kohta liikusid kogu 1976. aasta sügise vältel ja detsembri
keskpaiku sai teatavaks, et vahetus oli tõepoolest aset leidnud.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">18.
detsembril sõitsid mõnikümmend Bukovskit saata soovinud inimest Šeremetjevo
lennujaama, mis oli ainuke koht, kust lennukid välismaale lendasid. Mitu tundi ootasime
Bukovki kohale toimetamist, ent teda muudkui ei toodud. Šeremetjevo-2 tühjas
väljalendude ootesaalis oli palju lääne ajakirjanikke ja KGB töötajaid. Kõik
ootasid kõige nimekama nõukogude poliitvangi tulekut. Lõppude lõpuks sai
teatavaks, et ta oli viidud Moskva lähise Tškalovski sõjaväelennuväljale ja
sealt KGB spetsnazi Alfa ohvitseride konvoiga eraldi lennukiga Zürichisse.
Bukovskil jäi karistus lõpuni istumata ja kohtuotsus muutmata. Formaalsest
seisukohast võttes korraldasid Alfa ohvitserid talle põgenemise välismaale!<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">KGB saluteeris
Bukovski väljasaatmist omal kombel. Naisdissident Malva Landa, kes oli samuti Šeremetjevosse
ärasaatmisele tulnud, kodus puhkes samal ajal tulekahju. Põleng muidugi
kustutati, ent Malva vastu algatati kriminaalasi. Naist ei arreteeritud ja asi jäi
väga pikalt venima, lõppedes kohtuotsusega, milleks oli asumisele saatmine kaheks
aastaks. <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Dissidentliku
liikumise nimekate tegelaste vabatahtlikku väljarändamist võeti meid toetavas
kogukonnas vastu kui vangla eest põgenemist. Nii see sisuliselt oligi. Oli see
hea või halb, õige või vale, oli paljuski isiklik küsimus. Ent suhu jäi mõru
maik, kuna avaliku elu tegelased olid vastupanus režiimile tähtkujud ja nende
ärasõit nägi paratamatult välja positsioonide loovutamisena.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Niipea
kui 1977. aastal algasid Moskva Helsingi grupi liikmete arreteerimised,
emigreerus kiiruga USAsse Ljudmila Aleksejeva (ja naasis alles 1993. aastal
uuele ja ohutule Venemaale). Muide, mitte kõigil ei õnnestunud nii kergesti ja
kiiresti ära sõita. Muist pidid kannatama pikaajalist ähvarduste,
tagakiusamiste ja provokatsioonide kampaaniat KGB poolt. 1977. aasta oktoobris
lahkus Nõukogude Liidust Kronid Ljubarski<a href="file:///C:/Users/niits/Documents/Minu%20oma/T%C3%B5lked/Podrabinek/Podrabinek.%20Dissidendid_t%C3%B5lge.docx#_ftn1" name="_ftnref1" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[1]</span></span><!--[endif]--></span></a>,
kes oli 5 aastat istunud Mordva vangilaagrites ja Vladimiri vanglas. Samal
aastal suundusid pagulusse nimekad demokraatlikus liikumises osalejad – end
Jooksvate sündmuste kroonika legaalseks levitajaks kuulutanud lingvist Tatjana
Sergejevna Hodorovitš ja Amnesty Internationali Moskva grupi esimees,
füüsika-matemaatikateaduste doktor Valentin Fjodorovitš Turtšin. <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Ükskord oli
Turtšin võetud KGB töötajate poolt kinni, topitud autosse ja sõidutud kaks
tundi ümber Lefortovo vangla, lubades talle, et varsti on ta seal. Turtšin
polnud argade killast, ent taoline ebatseremoniaalsus, jõhkrus ja näitlik
seadusetus KGB tegutsemisel, ajendasid teda lõppude lõpuks väljarännudokumente
sisse andma. <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">1977.
aastal sai lõplikult selgeks, et KGB kavatseb dissidentlikust liikumisest jagu
saada selle kõige aktiivsemaid liikmeid istuma pannes või kaelast ära
välismaale saates. Mõnel emigreerumisest unistajal tärkas mõte, et kärarikas
osalemine demokraatlikus liikumises võib saada lähetuseks läände. Tõsi küll,
valearvetust tehes ja pisut üle soolates võis hoopiski kolinal itta lennata. Ja
ometi otsustasid nii mõnedki katsetada Moskva Helsingi gruppi hüppelauana
vabasse maailma. <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Klassikalist
hüpet demonstreeris Teaduste akadeemia korrespondentliige, füüsik Sergei
Polikanov. Ta oli üsnagi edukas nõukogude teadlane, kellel olid valitsuse
autasud ja Lenini preemia ning kes oli lausa „väljasõitlik“ – oli töötanud
Šveitsis. Ent nüüd äkki ei lubatud teda välismaale ja 1977. aasta sügisel
kirjutas ta L. I. Brežnevile vihase kirja. Vastuseks sellele heideti ta 1978.
aasta veebruaris NLKPst välja. Sama aasta juulis astus ta pidulikult MHGsse,
septembris jäeti ta ilma Lenini ordenist ja kõigist ametikohtadest, ent juba
oktoobris sai ta emigreerumisloa ning lahkus NSVList. See oli hoogne ja täpse
arvestusega kampaania, milles demokraatlik liikumine oli olnud käepäraseks
vahendiks väljarännu saavutamisel.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Suurema
või vähema edukusega kasutasid MHGd läände sõitmiseks ka mõned teised grupi
liikmed. Demokraatlik liikumine ei olnud sellest muidugi ruineeritud, ent tema
maine sai oluliselt kannatada. Muuhulgas palusid ärasõitnud, et nad esindaksid
läänes dissidentlike gruppide huve, selleks et nende ärasõit NSVList ei
paistaks niivõrd pagemise kui komandeeringuna. Mõnikord need volitused antigi,
ehkki selleks polnud mingit vajadust. Seevastu läände jõudnutena nad
jutustasid, et neid „pigistati“, „suruti“ ja „heideti“ NSVList välja, „sunniti
ära sõitma“ või isegi „saadeti välja“.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Tegelikult
saadeti demokraatliku liikumise tegelastest tõeliselt välja kõigest seitse
inimest. 1974. aastal arreteeriti ja saadeti Saksamaale Aleksandr Solženitsõn.
1976. aastal viidi sunniviisiliselt NSVList välja ja vahetati Luis Corvaláni
vastu Vladimir Bukovski. 1979. aastal saadeti NSVList välja ja vahetati kahe
USAs vahele jäänud nõukogude spiooni vastu viis poliitvangi: Aleksandr
Ginzburg, Eduard Kuznetsov, Mark Dõmšits, Georgi Vins ja Oleg Moroz. Ja ongi
kõik<a href="file:///C:/Users/niits/Documents/Minu%20oma/T%C3%B5lked/Podrabinek/Podrabinek.%20Dissidendid_t%C3%B5lge.docx#_ftn2" name="_ftnref2" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[2]</span></span><!--[endif]--></span></a>.
Kõik ülejäänud sõitsid ära vabatahtlikult – kas andes nõusoleku ärasõiduks või
seda iseseisvalt taotledes. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal">
</p><div><div style="text-align: justify;"><br /></div><!--[if !supportFootnotes]-->
<hr size="1" style="text-align: left;" width="33%" />
<!--[endif]-->
<div id="ftn1">
<p class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify;"><a href="file:///C:/Users/niits/Documents/Minu%20oma/T%C3%B5lked/Podrabinek/Podrabinek.%20Dissidendid_t%C3%B5lge.docx#_ftnref1" name="_ftn1" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 10pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[1]</span></span><!--[endif]--></span></a>
<i>Kronid Arkadjevitš Ljubarski (1934-1996) – astrofüüsik, Poliitvangide
abistamise fondi haldur, Amnesty Internationali nõukogude grupi liige,
poliitvang. – AP.<o:p></o:p></i></p>
</div>
<div id="ftn2">
<p class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify;"><a href="file:///C:/Users/niits/Documents/Minu%20oma/T%C3%B5lked/Podrabinek/Podrabinek.%20Dissidendid_t%C3%B5lge.docx#_ftnref2" name="_ftn2" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 10pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[2]</span></span><i><!--[endif]--></i></span></a><i>
Olgu lisatud, et 11. veebruaril 1986 vahetati 1977. aastal 13 aastaks vangi
mõistetud juudi väljarännuliikumise aktivist ja MHG liige Anatoli Štšaranski (Natan
Sharansky) viie nõukogude bloki spiooni vastu.</i></p><p class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify;"><br /></p><h2 align="center" style="text-align: center;"><a name="_Toc122423780">Koputajad</a><b><o:p></o:p></b></h2><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Koputajad on vanglaelu nuhtlus. Nad on nagu gripp,
millest ühiskond on võimetu lahti saama, ent mille eest on ikkagi vaja hoiduda. /.../</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Krimkatsoonides
ei ole koputajate saatus kadestusväärne. Ent kes ütles, et koputajaid pole olnud
poliitvangide keskel? Olid! Oli ka neid, kes hakkasid avalikult KGBga koostööd
tegema. Ent tõelisi koputajaid, kes olid demokraatlikusse liikumisse sokutatud
või vabatahtlikult informaatoriks hakanud, on teada vähe. Peamiselt on selle
kohta oletused ja kahtlused, täpsed andmeid puuduvad. KGB agentuur on siiamaani
salastatud. See-eest on küllalt palju teada nendest, kes avalikult nõustusid julgeolekuga
koostööd tegema.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Arvatavasti
oli liikumise jaoks kõige valusam Pjotr Jakiri ja Viktor Krassini reeturlus.
Arreteeritud 1972. aastal, viibides Lefortovo vanglas eeluurimise all, murdusid
mõlemad väga kiiresti ja hakkasid KGBga koostööd tegema. Nad andsid tunnistusi
enam kui kahesaja inimese kohta – kõigi, keda suutsid meelde tuletada. Need
tunnistused figureerisid paljude dissidentide kohtuasjades. Pjotr Jakir oli
demokraatlikus liikumises tuntud inimene. Tema kodu oli üheks selle liikumise
kasvamise keskuseks. 5. septembril 1973. aastal kahetsesid Jakir ja Krassin
avalikult oma nõukogudevastast tegevust pressikonverentsil, kus osalesid ka
välisajakirjanikud. Selle pressikonverentsi katkeid näidati ka nõukogude
televisioonis. <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Dissidentide
avalik kahetsemine oli KGBle tunduvalt tähtsam kui nende tunnistused oma
sõprade vastu. KGBl jätkus selletagi operatiivandmeid ning ka paroodilise
nõukogude kohtu jaoks polnud see just kuigi oluline. Teine asi oli aga murdumine
rahva silme ees, kahetsussõnad oma tegevuse kohta ning partei ja valitsuse
tegevuse õigeks tunnistamine. Sellesse suhtus KGB kui tõelisesse võitu. Eriti
kui jutt käis tuntud dissidentidest.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">KGBl
õnnestus murda ja kahetsema sundida isegi religioosseid dissidente, kelle puhul
tundus, et usk oleks pidanud neid aitama võitluses võimuga. KGBga tegid
koostööd Usklike õiguste kaitse kristliku komitee liige Viktor Kapitantšuk,
kirikuajaloolane ja Kristlikus seminaris osaleja Lev Regelson ning tol ajal
populaarne ristiusu kuulutaja vaimulik Dmitri Dudko. Esimesed kaks andsid
ulatuslikke ütlusi enda ning oma sõprade ja tuttavate kohta ning tunnistusi
Gleb Jakunini vastu tolle üle peetud kohtuprotsessil, neile mõisteti sümboolsed
karistused ja vabastati kohtusaalis vahi alt. Pärast kohtuprotsessi teatas Lev
Regelson teda ümbritsevatele lääne ajakirjanikele paatoslikult: „Ma olen valmis
istuma Kristuse eest, ent pole valmis istuma õiguskaitseliikumise eest.“ <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"> Vaimulik
Dmitri Dudko arreteeriti 1980. aastal süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses.
Räägiti, et arreteerimisel, enne autosse istumist, pöördus ta järgmiste
sõnadega oma rohkearvulise koguduse poole, mis teda pidevalt ümbritses: „Lähen
Kolgata teele!“ Sellised ilusad pildid head ei tõota. Kolgatani Dudko välja ei
jõudnud, teekonnal otsustas ta KGB ees kahetseda. Ja kahetses sellise innuga,
et ta kriminaalasi lõpetati kohtusse jõudmata. Suvel, Moskva olümpiamängude
ajal esines ta kahetsusega televisioonis, seejärel aga puistas ta veel igaks
juhuks tuhka pähe ajalehes Izvestija, avaldades seal artikli „Lääs otsib
sensatsiooni“.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">See, kes
endale kõigist tugevamini vastu rinda taob, tõstab tavaliselt esimesena käed
üles. Nii juhtus Gruusia Helsingi grupi juhi ja Amnesty Internationali
Nõukogude grupi liikme Zviad Gamsahhurdiaga. Ta arreteeriti koos
muusikateadlase Merab Kostavaga 1977. aasta aprillis. Aasta hiljem, 1978. aasta
mais kahetses Gamsahhurdia alandaval moel oma nõukogudevastast tegevust, andis
Kostava-vastaseid tunnistusi ning paljastas USA NSVLi saatkonna esimese
sekretäri Igor Belousovichi ja Ameerika korrespondentide David Shipleri ja
Alfred Friendly nõukogudevastast tegevust. Talle omase ilukõnega seletas
Gamsahhurdia kohtule, kui suurepäraselt on ta eeluurimise ajal vaimselt
küpsenud ja kuidas ta tema poolt sooritatud poliitilisi vigu kahetseb.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kahetsuskõne
ajal hüüatas tema naine Manana, kes oli šokeeritud mehe käitumisest: „Zviad!
Võta aru pähe! Kas sa saad aru, mida sa teed?“ millele ta naise poole pöördudes
vastas: „See oled sina, kes aru ei saa, millest sa räägid!“<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Nii tema
kui ka Kostava (kes end süüdi ei tunnistajad ja käitus väärikalt) said mõlemad
kolm aastat laagrit. Ent Gamsahhurdia esines kahetsusega veel nõukogude
televisioonis ja ülemkohus asendas ta kolm laagriaastat kaheaastaseks asumisele
saatmiseks, mille ta kandis ära Dagestanis.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Paljud
ei uskunud tema teleesinemise ehtsust. Ei suutnud uskuda. Ei tahtnud. Ameerika
ajakirjanikud Piper ja Whitney kirjutasid oma väljaannetes, et telesalvestus
oli võib-olla võltsing, mis oli kokku monteeritud varjatud kaameraga võetud
episoodest. NSVLi Gosteleradio<a href="file:///C:/Users/niits/Documents/Minu%20oma/T%C3%B5lked/Podrabinek/Podrabinek.%20Dissidendid_t%C3%B5lge.docx#_ftn2" name="_ftnref2" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[2]</span></span><!--[endif]--></span></a>
esitas oma au ja väärikuse kaitseks nende peale Moskva linnakohtusse hagi.
Ajakirjanikud sõitsid õigeaegselt kodumaale, aga Moskva linnakohtus andis nende
vastaseid tunnistusi Zviad Gamsahhurdia. <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Raske on
ennast lurjuseks tunnistada, seepärast etendas Gamsahhurdia kangelast. Hiljem
ta seletas, et läks KGBga kompromissile üksnes gruusia rahva huvides. Kui ta
oleks olnud kangekaelne oma süü eitamisel, oleks talle mõistetud maksimaalne
karistus, mis aga oleks kindlasti massilised rahvarahutused esile kutsunud,
kuid need oleks relva jõul maha surutud ja tohutu palju ohvreid kaasa toonud. Tema,
võib öelda, päästis Gruusia vältimatust verevalamisest.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Rahul
oma leidlikkusega, sõitis ta asumisele tegemaks kultuurhariduslikku tööd
Dagestani rohumaadele karja ajavate gruusia karjuste seas, aga juba järgmisel
aastal anti talle armu.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Perestroika ajal sõitis ta
1988. aastal Moskvasse sidemeid taastama. Ta tuli Gogoli puiesteele, kus igal
pühapäeval kogunes palju inimesi ja miilitsaid ning kus me jagasime meie
iganädalast ajalehte Ekspress-Hronika. Ta tahtis minuga rääkida, ent ma
keeldusin ja selgitasin juuresolijatele, miks. Ta kihutati puiesteelt häbiga
minema.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Gamsahhurdia tegi ka poliitilist
karjääri. Ta juhtis Gruusia rahvuslikku liikumist, oli Gruusia NSV Ülemnõukogu
esimees, aga seejärel sai 1991. aasta mais Gruusia esimeseks presidendiks. Oma
riigis kehtestas ta autoritaarse valitsemisrežiimi, tulistas opositsiooni meeleavaldust
ja alludes GKTšP</span><span style="text-indent: 35.4pt;"> 19. augusti korraldusele, käskis
laiali saata kõik ebaseaduslikud relvaüksused. Pärast GKTšP läbikukkumist, teatas
ta talle omases maneeris, et see otsus oli vastu võetud rahva huvides, et kaitsta
inimesi Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonnas dislotseeritud nõukogude relvajõudude
võimalike jõuaktsioonide eest.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-indent: 35.4pt;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kaheksa
kuud väldanud presidendiameti järel kukutati ta opositsiooni poolt läbi viidud riigipöördega,
mis tõi võimule endise parteinomenklatuuri eesotsas nõukogude eksvälisministri
Eduard Ševardnadzega. Pärast Thbilisi kesklinnas toimunud ägedaid lahinguid
põgenes Gamsahhurdia esialgu Armeeniasse, hiljem Tšetšeeniasse, seejärel
moodustas Lääne-Gruusias pagulasvalitsuse. Lühikest aega kestnud kodusõjas
keskvõimuga, said tema toetajad kaotuse osaliseks. Puruks löödu ja end
valitsusvägede eest varjav Gamsahhurdia hukkus 31. detsembril 1991. aastal
siiani ebaselgetel asjaoludel. Ametliku versiooni kohaselt lasi ta end
vältimatu arreteerimise ootel püstolist maha. Ent see on väheusutav – inimesed,
kes nii väga ennast armastavad, pole kalduvad enesetapule. Kuulduste järgi ta
tapeti. Tõenäoliselt see nii oligi, seda enam, et nagu hiljuti selgus, oli tal sisenev
kuuliauk kuklas. Enesetapjad end kuklasse ei tulista.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Gamzahhurdia
saatuse puhul oli minu jaoks kõige arusaamatumaks, et inimesed kuulutasid oma
rahvuslikuks juhiks koputaja, kes oli andnud tunnistusi oma sõprade ja
kaasvõitlejate vastu. Kuidas võis seda teadmist eirata?</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Tõlkeraamatut tervikuna saab lugeda <a href="https://docs.google.com/document/d/1CIFQFZOm01aTwqLA0U5xdKSYT1FmEygN/edit?usp=share_link&ouid=107577842966652198442&rtpof=true&sd=true">SIIT:</a></p><div>
<!--[endif]-->
<div id="ftn1">
<p class="MsoFootnoteText"><br /></p></div><div id="ftn6">
</div>
</div>
</div>
</div>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-52288110650882435402022-08-21T11:09:00.001+03:002022-08-21T11:11:44.846+03:00Krimmitatarlased – ukrainlaste salarelv Krimmi vabastamisel?<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">18. augustil kirjutas
Postimees, kuidas Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) korraldati
Krimmis operatsiooni väidetavate islamistide tabamiseks. Arvatavasti oli see
vastureaktsiooniks viimasel ajal annekteeritud poolsaarel paiknevates Venemaa
sõjaväeobjektides üha sagedamini aset leidvatele võimsatele plahvatustele ja
tulekahjudele, mis on tekitanud röövvallutajatele suurt kahju. Krimmi
okupatsiooni omavalitsuse teatel olla FSB purustanud
islamistliku rühmituse Hizb ut-Tahrir rakukese, mille kuus liiget kinni peeti.
Rakuke värvanud kohalikke moslemeid ja tegelenud terrorismiga. Ühtlasi teatati,
et rühmituse tegutsemist koordineeriti muidugi terroristliku riigi Ukraina
poolt.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Kui kõne all on Krimmis
elavatest moslemid, siis nendeks saavad olla üksnes krimmitatarlased. Teise
maailmasõja aastatel 1941–1944 oli Krimm okupeeritud Saksa ja Rumeenia
vägede poolt. Karistuseks koostöö eest Saksa okupantidega eest küüditati 18.
mail 1944 kõik krimmitatarlased Kesk-Aasia näljasteppidesse. Ühtekokku
deporteeriti ligikaudu 200 tuhat krimmitatarlast, kellest suur hulk hukkus
talumatute transporditingimuste, harjumatu kliima, nälja ja orjatöö tagajärjel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Sellele rahvale osaks saanud
genotsiid on erakordne kasvõi seetõttu, et erinevalt teistest Stalini poolt oma
kodumaalt küüditatud rahvastest, nagu tšetšeenid, kalmõkid, mesheti-türklased,
balkaarid jt, keda samuti süüdistati
koostöö tegemises sakslastega, keelduti pärast Stalini surma üksnes krimmitatarlastel
rahvusliku autonoomia taastamine ja kodumaale naasmine. Krimmitatarlased
alustasid aastakümneid kestnud lootusetut võitlust õiguse eest tagasi pöörduda
Krimmi. Võit saabus alles Kurjuse impeeriumi lagunedes. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><span>Nn Hruštšovi sula aegu algas
nuheldud rahvaste rehabiliteerimine ja neil võimaldati kodumaale tagasi
pöörduda. Ent mingitel kaalutlustel ei </span><span> </span><span>see</span><span> </span><span>käinud krimmitatarlaste kohta. Sellele vaatamata hakkasid nad tasahilju
Krimmi naasma, ent kohale jõudnuid aeti kohemaid poolsaarelt välja. Samaaegselt
puhkes krimmitatarlaste võitlus kodumaale naasmise eest, mis kujunes juudi
väljarännuliikumise kõrval kõige massilisemaks opositsiooniliikumiseks.
Lausaline</span><span> </span><span>tagasipöördumine algas 1989.
aastal ja 2000. aastate alguseks elas Krimmis ümmarguselt 250 000 tatarlast.
1991. aastal kutsuti kokku iga viie aasta tagant krimmitatarlaste poolt valitav
esindusorgan Kurultai ja loodi krimmitatarlaste rahvuslike omavalitsusorganite
süsteem.</span></span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Ent tagasipöördunuid ootasid
ees diskrimineerimised tööturul ja olmetasandil. Eriti suured probleemid
tekkisid seoses varem krimmitatarlastele kuulunud majade ja maaga, kuhu sisse
kolinud kährikud ei tahtnud midagi kuulda nende tagastamisest endistele
omanikele. Ometi suudeti võimude vastutegevuse kiuste suudeti üles ehitada
rahvuskultuuri instrumendid, alates omakeelsetest koolidest, lõpetades omavalitsus
institutsioonidega. Selleks kasutasid
krimmitatarlased osavalt ära Kiievi keskvalitsuse ja Krimmi venelastest
juhtide vahelist vägikaikavedu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Krimmi annekteerimisega 2014.
aastal sattusid sealsed tatarlase vihma käest räästa alla. Kuna okupatsioonivõimud
kahtlustavad neid poolehoius Kiievile, kujutavad krimmitatarlased endast
julgeolekuohtu ja vaenulikku vähemust, keda tuleb karmide vahenditega
ohjeldada. Seetõttu on poolsaare põlisrahva asetanud üliraskesse olukorda.
Venemaa anneksioon on kaasnenud krimmitatarlaste omavalitsusorganite
süstemaatiline hävitamine, nagu
rahvaesinduse Kurultai täitevorgani Medžlise laiasaatmine, tatarikeelse
telejaama sulgemine, aktivistide salapärased kadumise, läbiotsimised jm
repressioonid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Hiljutised Krimmi militaarobjektide
"hooletust suitsetamisest tingitud" plahvatused ja sellega seotud
arreteerimised, annavad alust oletusteks, et annekteeritud poolsaarel on
tärkamas vastupanuliikumine. Venemaa FSB arvates on selle taga
krimmitatarlased, kes käimasolevas sõja on ilmselgelt Ukraina poolt. Juhul kui
kohalikel sissidel on tõepoolest Ukraina sõjaväe toetus, võib okupantide
jalgealune Krimmis muutuda veelgi tulisemaks. Seda on juba haistnud venelastest
uuskolonistid ja poolsaarel viibivad suvitajad. Alanud on paaniline põgenemine.
Sellest aga võib paljugi järeldada. </span><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-71854492557976109212022-08-14T10:54:00.002+03:002022-08-14T10:54:49.708+03:00Banderalased. Relvastatud vastupanu Ukrainas 1940 1950<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig5BF70hiio-PISNZks12TwobNMsUutbuPFVfcUgnQmH6pkNqsTDZN3WKg-pWYpfzRqazk0LKFh2PXZECvxrSMkWQccL4YT75N_Re6xFFKmctgMXJSmNEqJjTgT4mUr58PMDbdlWUPCK0STi3Z6tUfnJXO_NyDNS7obKyrfiYLrZz7YGolyo6Apwrm/s373/Bandera.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="373" data-original-width="275" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig5BF70hiio-PISNZks12TwobNMsUutbuPFVfcUgnQmH6pkNqsTDZN3WKg-pWYpfzRqazk0LKFh2PXZECvxrSMkWQccL4YT75N_Re6xFFKmctgMXJSmNEqJjTgT4mUr58PMDbdlWUPCK0STi3Z6tUfnJXO_NyDNS7obKyrfiYLrZz7YGolyo6Apwrm/s320/Bandera.jpg" width="236" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Stepan Bandera<br /><span style="font-size: x-small;">https://en.wikipedia.org/wiki/Stepan_Bandera</span></td></tr></tbody></table></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kaheksa
aastat kestnud Venemaa madala intensiivsusega sõda Ukraina vastu eskaleerus
käesoleva aasta 24. veebruaril Vene armee massilise sissetungiga Ukraina
kontrolli all olevale territooriumile. Juhtus see, mida peljati, ent ei
suudetud uskuda. Ent kõige uskumatum oli ukrainlaste südi vastupanuvõime ja
võitlustahe, mistõttu Putini <i>blitzkrieg</i>’ist sai <i>blitzpizdets. </i> <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">2014. aastal avaldasin pikema
kirjutise „Rahvuslikust vastupanust Ukrainas“, milles andsin ülevaate ukrainlaste
rahumeelsest vastupanust nõukogude okupatsioonile kuni iseseisvuse saavutamiseni.
Järgnevate ridadega on tehtud katse vaadelda Ukrainas 1940.-1950. aastatel aset
leidnud relvastatud võitlust, mis sarnaselt Eestis, Lätis ja Leedus toimunud
metsavendlusega kestis 1950. aastate keskpaigani, ent oli tunduvalt massilisem
ja organiseeritum. Tõenäoliselt võib just sealt leida ukrainlaste kangelasliku ja
surmapõlgava vastupanu lätteid, mis on ilmekalt avaldunud 240 päeva kestnud
Donetski lennujaama või sadakond päeva väldanud Mariupolit kaitsvate küborgide surmapõlglikus
võitluses orkide ülekaalukate jõukude vastu. <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; line-height: 107%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: EN-US;"></span></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><br /></td></tr></tbody></table><p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Erinevate vastupanuliikumiste
kontekstis paistab ukraina vastupanu silma selle poolest, et omamata riiki, relvajõude,
materiaalseid ressursse ning välisriikide toetust, suudeti ometi lühikese aja
jooksul ja rahvusvahelise isolatsiooni tingimustes organiseerida massiline üldrahvalik
relvastatud vastupanu. Teiseks omapäraks oli see, et üheaegselt võideldi kahel
rindel – nii Natsi-Saksamaa kui ka kommunistliku Nõukogude Liidu vastu. Lisaks
sellele tuli lahinguid lüüa ka Moskva poolt toetatud partisanide ja
ukrainlastesse vaenulikult suhtuvate poolakatega. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Hoolimata sellest, et ukrainlaste
võitlus sai peamiselt välise toetuse puudumise ja ebasoodsa rahvusvahelise
olukorra tõttu kaotuse osaliseks, võivad selle vastupanu kogemused olla Ukraina
relvajõududele tänapäevavalgi kasutatavad. Et Ukraina sõjaväejuhid on seda
arvesse võtnud, annab tunnistust nende osav ja üliedukas lahingutegevus
ülekaaluka Venemaa sõjamasina vastu. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Tõenäoliselt arvestasid ukrainlased Venemaa
vägede kallaletungi puhul eelkõige tõrjelahingute ja vastase väljakurnamise
taktikaga ning päris kindlasti ka sissisõjaga. Ja just siin kulus 1940.-1950.
aastate ukrainlaste relvastatud vastupanuliikumise kogemus marjaks ära. Sissisõjaga arvestasid ka Ukrainat toetavad
riigid, kes juba enne 24. veebruaril toimunud vaenuvägede mitmel rindel
sissetungi varustasid ukrainlasi kergete tõrjerelvadega, nagu javelinid ja
stingerid. Mida edukamaks ukrainlaste vastupanu osutus, seda enam hakkas
lisanduma relvaabi, millest saab järeldada ainult üht: aidata saab ainult seda,
kes end ise aitab. Hääletu alistuja jääb tühjade pihkudega.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kogu teksti saab lugeda <a href="https://docs.google.com/document/d/16YiFOc8fEcaFWUg3S6xD8eNKBl3uqP7G/edit?usp=sharing&ouid=107577842966652198442&rtpof=true&sd=true">SIIT:</a></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-17787538987773197582022-06-11T20:18:00.000+03:002022-06-11T20:18:25.650+03:00Kaks põrmutallatud kangelast<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwdqFyUgEjkBta2qeZRoJ1mC7SGmc6P1U-mswT1ON7HHMN1xWTOM4sETYfpF7iXkE7ujjLt-0Sky4PVYug-U4FeDNfcehnpWi1ILZDagUKfhCl7A1OZZvJU2Kw0PHE4h_NfUkG14XZqPsTMiAQuC6ZfiHOmWLLcpaHoyYH2HqIVO2OD0CL3zurZwQ7/s631/Nadiya_Savchenko.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="631" data-original-width="440" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwdqFyUgEjkBta2qeZRoJ1mC7SGmc6P1U-mswT1ON7HHMN1xWTOM4sETYfpF7iXkE7ujjLt-0Sky4PVYug-U4FeDNfcehnpWi1ILZDagUKfhCl7A1OZZvJU2Kw0PHE4h_NfUkG14XZqPsTMiAQuC6ZfiHOmWLLcpaHoyYH2HqIVO2OD0CL3zurZwQ7/s320/Nadiya_Savchenko.jpg" width="223" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Nadija Savtšenko<br />wikipedia.org/wiki/Nadija_Savt%C5%A1enk</i>o</td></tr></tbody></table><p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kas keegi mäletab veel Nadija
Savtšenkot? 11. mail 1981 Kiievis ilmavalgust näinud Ukraina esimest ja
siiamaani ainsaks jäänud ründelennuki Su-24 ja helikopteri Mi-24 naissoost
navigaatorit, venelaste sõjavangi, kellest kujunes Ukraina vabadusvõitluse
kangelanna ja sümbolkuju. <o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">2014. aastal puhkenud sõjategevuses Ukraina relvajõudude
ja Venemaa poolt toetatud nn iseseisvate Luhanski ja Donetski rahvavabariikide
väeüksuste vahel võeti Savtšenko 17. juunil Luhanski oblasti Metallisti küla
lähistel Donetski separatistide poolt vangi. Ta paigutati Venemaal Voroneži
uurimisisolaatorisse, kus ta viibis üksikvangistuses. Savtšenkole esitati süüdistus
kaasosalisuses kahe Venemaa ajakirjaniku hukkumise põhjustamises. Septembris
2014 viidi Savtšenko üle Moskva kinnipidamisasutusse.<o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kui venelased hellitasid lootust kasutada Savtšenkot propagandistlikel
eesmärkidel, sundides teda avalikult telekaamerate ees süüd tunnistama,
kahetsema ja Ukraina valitsust hukka mõistma, siis tuli neil kibedalt pettuda.
Naine pidas end vangistuses üleval väga kindlameelselt ja kangelaslikult,
keeldus vene keeles rääkimast ning pidas korduvaid näljastreike.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Loodetud
propagandistliku edu asemel tuli Vene võimudel hoopiski vastupidist kogeda.
Savtšenko vangistamine tekitas maailmas suurt vastukaja. Asjaolu, et tegemist
oli naisterahvaga lisas tema suhtes kaastunnet. Vallandus ülemaailmne kampaania
tema vabastamiseks, milles osales teiste hulgas ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.
Mitmesuguste vahendajate kaudu algasid läbirääkimised Savtšenko vabastamiseks,
mille tulemusel 25. mail 2015 vahetati Savtšenko kahe Ukraina relvajõudude
poolt vangistatud Venemaa eriväelase vastu. Ühe naise vastu said venelased kaks
meest. Vormiliselt andis Venema president Putin armu Ukraina piloodile ja
Ukraina president Porošenko Venemaa sõjaväelastele. Lõplik kokkulepe selle
vahetusetehingu kohta oli saavutatud nn Normandia neliku riigipeade
telefoniläbirääkimistel.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Vahetusprotseduur
toimus Venemaa pinnal, Doni-äärse Rostovi lennuväljal, kust president Porošenko
lennuk viis ukrainlanna kodumaale, Putini õhulaev aga lennutas Vene „rambod“ Moskvasse.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Ukrainas võeti Savtšenko vastu tormilise vaimustusega. Savtšenkost
sai Ukraina Ülemraada saadik, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige, 2017.
aasta juulis teatas ta kavatsusest kandideerida Ukraina presidendiks. Samas oli
ta muutunud äärmiselt kriitiliseks Ukraina valitsuse ja riigis vohava korruptsiooni
suhtes.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Kogu see
hiilgav karjäär purunes kildudes, kui Savtšenko 22. märtsil 2018 arreteeriti
süüdistatuna terrorirünnaku kavandamises Ülemraada vastu. Seda siiamaani segast
kriminaalasja uuriti kuni 16. aprillini 2019, misjärel vabastati Savtšenko vahi
alt seoses eelvangistuse tähtaja täitumisega.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Sestsaadik pole
Savtšenkost enam midagi kuulda olnud. Ometi oleks just praegu temast suur abi
Ukraina meeleheitlikus võitluses okupantide vastu. Savtšenko võiks olla Ukraina
Jeanne d'Arc, kes julgustaks mehi ja innustaks naisi surmavaenlasele vastu
astuma. Kuid tundub, et isiklik solvumine on suurem kui mure hädaohus oleva
kodumaa pärast. Tahaks loota, et see solvumine ei areneks kaastööks vaenlasega.
Ajaloost võib selliseid juhtumeid palju leida.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; line-height: 107%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;"></span></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlwmECzcvF5kUWPwLlIBvg_CcMPmTz7xq-yJ5KHOyE97K5DEoniULkAKDqTBB-ao-qSwIH781C2L-u20DIf0n6cFfCf9kqepN5KgezX1KLKsIaKFiR4gK8sv4PJrAH5_pNvxthmWtGO8PQo48F5MVgOGcewzLNN6Cvhs3wNbM5qZrdIMKm-7zcWpDH/s758/madisson.jpeg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="758" data-original-width="544" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlwmECzcvF5kUWPwLlIBvg_CcMPmTz7xq-yJ5KHOyE97K5DEoniULkAKDqTBB-ao-qSwIH781C2L-u20DIf0n6cFfCf9kqepN5KgezX1KLKsIaKFiR4gK8sv4PJrAH5_pNvxthmWtGO8PQo48F5MVgOGcewzLNN6Cvhs3wNbM5qZrdIMKm-7zcWpDH/s320/madisson.jpeg" width="230" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Tiit Madisson paguluses</i><br /> </td></tr></tbody></table><p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; line-height: 107%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">Savtšenko
lugu tekitab tahtmatult paralleele meie tuntud vabadusvõitleja Tiit Madissoni (1950-2021)
juhtumiga. Vähetuntud endisest poliitvangist Madissonist sai seoses 23.
augustil 1987 toimunud Hirvepargi meeleavaldusega korraldamise ja
peakõnelemisega üleöö Eesti rahvuskangelane. Kuna ta aga pärast Hirveparki ei
jätnud kasutamata äkitselt sülle kukkunud emigreerumisluba, mida oli aastaid
tagajärjetult taotlenud, ja suundus Rootsi, jäi ta paratamatult kõrvale Eestis
toimuvast taasiseseisvumisprotsessist. </span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">1990.
aastal kodumaale naastes oli tal keeruline juba tekkinud poliitiliste
rühmituste etteotsa asuda. Enamgi veel. Mitmesugustel põhjustel tekkisid tal
lahkhelid endiste võitluskaaslastega ja üha suurem võõrdumine taasiseseisvunud Eesti
arengutest. See rahulolematus tipnes 1996. aastal koostatud naiivsevõitu
kirjatükiga „Eesti saatus“, mida kaitsepolitsei tõlgendas kui üleskutset valmistada
Kaitseliidu abil ette sõjaväeline riigipööre ja luua selleks vastavad tingimused.
Kuna Madissonil oli kehtiv tingimisi karistus mingi tühise majanduskuriteo
eest, oli kohus sunnitud talle määrama 2-aastase vangistuse, millele liideti kaks
kuud eelmise karistuse eest. 13. novembril 1997 vabastati Madisson Riigikogu poolt
vastu võetud amnestiaseaduse alusel ennetähtaegselt.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Erinevalt
riigipöörajast Savtšenkost, riigipööraja Madisson pildilt ei kadunud. 2001.
aastal astus ta üleüldiseks hämmastuseks keskerakonda, ent juba järgmisel
aastal lahkus sealt põhjusel, et tema uus kodupartei otsustas minna reformierakonna
valitsusse. 2006. aastal liitus ta Eesti Rahvusliku Liikumise ja Eesti
Iseseisvuspartei nime kandvate pisierakondadega. 2009. aastal teatas ta koos
Roman Ubakivi ja Robert Villiga Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Taasasutava
Kogu loomisest. Ka see üritus lisandus Madissoni poliitiliste nurjumiste nimekirja.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Ent 2002. aastal
sai Madissonist Lihula vallavanem, tema algatusel püstitati </span><span style="text-indent: 47.2px;">20. augustil 2004 </span><span style="text-indent: 35.4pt;">Lihulas monument „60 aastat Eesti kaitselahingutest“, mis mõni aeg hiljem
Juhan Partsi valitsuse korraldusel punase kraana ja politseivägivallaga
teisaldati. Aga 2010. aastal sai Madissonil poliitikast isu täis ja ta asus
koos abikaasaga elama Hispaaniasse. Kuus aastat hiljem oli ta Eestis tagasi,
kuid suurde poliitikasse ta enam ei kippunud.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Öeldakse,
et revolutsioon sööb oma lapsi. Parafraseerivalt võiks märkida, et sama teeb ka
vabadusvõitlus oma kangelastega. Ent </span><span style="text-indent: 47.2px;">siinkohal </span><span style="text-indent: 35.4pt;">säästan lugejat heietustest,
kuidas ambitsioonid ja võimed alati ei kattu ning miks sõjasangarid </span><span style="text-indent: 47.2px;">alati </span><span style="text-indent: 35.4pt;">rahulikku
ellu </span><span style="text-indent: 47.2px;">ei sobitu</span><span style="text-indent: 35.4pt;">.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p><span style="text-align: justify;"> </span> </p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-3344701609045470652022-05-16T10:00:00.001+03:002022-05-16T10:00:30.308+03:00Jälle häda presidendiga<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kui Alar Karis 31. augustil 2021 Riigikogus 72 häälega ametisse valiti näis, et viimaks on suudetud leida riigipea ameti jaoks vääriline
isik. Kogemused kahe eelmise presidendiga olid nii masendavad, et üha rohkem hakati kahtluse alla panema riigi esindusisiku instituudi vajalikkust. Kadriorgu kolinud Karis paistis väärika ja päevapoliitikaülese
käitumisega tõestavat, et president ei pea üldsegi olema ärmataja või poliitturistist
ühiskonnalõhestaja. Lisaks sellele ei olnud uus presidendiproua rumal, edev ja
kulukas nagu üle-eelmise riigipea küljeluu.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Erinevalt skandaalsetest
eelkäijatest pidas Karis soliidset joont. Ei kippunud ta pingviinidega patsi
lööma ja jalgratast väntama ega ka ametihüvesid ja riigipea volitusi
kuritarvitama. Talle on lausa omistatud praeguse valitsuskoalitsiooni päästja
maine. Nimelt on peavoolumeediast jooksnud läbi versioon nagu oleks Karis
nurjanud Jüri Ratase katse panna uuesti kokku Keskerakonna, EKRE ja Isamaa
koalitsioon. Siinkohal tekib küsimus, kuidas saab president vetostada riigikogu
toetust omava koalitsiooni ametisse astumist. Aga ilmselt ikka saab, kui
kaporatuur jälle appi võetakse.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Ent Karise plekitul rinnaesisel oli antud kesta vaid 11. maini 2021. See oli päev, mil president kuulutas välja
välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
muutmise seaduse, mille ta oli 21. aprillil jätnud välja kuulutamata ja riigikogule
tagasi saatnud. </p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Selle seaduse välja
kuulutamata jätmine tähendas Riigikogule valikut, kas võtta seadus muutmata
kujul vastu või alustada uut menetlemist. Viimane aga oleks avanud tee
parandusettepanekute tegemiseks ja andnud EKREle võimaluse blokeerida seaduse
vastuvõtmist obstruktsiooni teel. Nii ei jäänud valitsuskoalitsioonil muud üle
kui seaduseelnõu muutmata kujul vastu võtta. See toimus 9. mail (<i>sic!</i>). <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Nüüd oli pall presidendi käes.
Ent seekord riigipea astla vastu takka üles lööma ei hakanud. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Miks oli president ühe ja sama
seaduse puhul langetanud erineva otsuse? Kes või mis oli sundinud Karist lühikese aja jooksul meelt muutma? Mida ta selle eest sai, et tasus oma
mainet kaalule panna? Kas teda survestati selleks? Kui jah, siis kelle poolt ja
kuidas? Ent kõigepealt tuleks heita pilk selle seaduse ajaloole. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Siinkohal tuleb tunnustada
valitsuskoalitsiooni kurikavalat poliitilist leidlikkust, mille tulemusel
lendas EKRE piltlikult öeldes oma võttest selili. 14. septembril 2020 oli
valitsus EKRE initsiatiivil esitanud Riigikogu menetlusse välismaalaste
seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu,
millega üritati piiri panna töörände ja õpirände varjus toimuvale massilise
sisserändele idaslaavi riikidest, peamiselt Ukrainast, Venemaalt ja
Valgevenest. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonis
valitsevate erimeelsuste tõttu kulges eelnõu menetlemine üle kivide ja kändude,
kuni 13. jaanuaril 2021 toimunud kaporatuuri riigipööre sellele lõpu tegi.
Eelnõu jäi põhiseaduskomisjoni sahtlisse tolmu koguma. Kuni Kaja Kallase
valitsuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt hakkas rääkima,
kuidas Eesti „on aeg raputada maha sulase mentaliteet ja lubada siia inimesed,
kes loovad meie jaoks väärtust“. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kuna vastava eelnõu menetlusse
andmisel varitses oht, et EKRE hakkab selle vastuvõtmist kõigi vahenditega takistama,
tuldi hiilgavale mõttele kasutada ära juba menetlusse antud seaduse eelnõu ja
pöörata see pea peale, tühistades kõik selles olevad rändekitsendused ja muutes
töö- ja õpirände sisuliselt piirangutevabaks. Silmakirjaks lisati sinna
sätteid Ukraina sõjapõgenike tööturule kaasamiseks, ehkki viimastel oli ka
olemasolevate seaduste alusel võimalus Eestis töötada. Sellele jultunud tegutsemisele
oli peaministril veelgi küünilisem vastus: aga see on ju teie endi (EKRE)
eelnõu! <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Vahepeal tundus, et see ostapbenderlik kombinatsioon sattus
ohtu aeg-ajalt perutavate keskerakondlaste tõttu. Ent kui eelnõu pärast
kolmandat lugemist hääletusele pandi, oli endiste savisaarlaste vastuseis nagu
käega pühitud. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kummalise kokkusattumusena tasus Keskerakond 5. mail ühtäkki
843 000 eurose võla reklaamifirmale Midfield. Pidevas rahahädas virelenud ja
seetõttu erakonna kulutusi, sh kohalike valimiste kampaaniat, oluliselt
kärpinud partei esimehe Jüri Ratase sõnul saadi see summa kokku liikmemaksudest
ja toetajate annetustest. Mis puutub liikmemaksudesse, siis on väheusutav, et
sealt sai kokku tulla mingi nimetamisväärne summa. Pigem olid rahapaja leidmise
taga helded annetajad ehk pikisilmi selle seaduse kiiret vastuvõtmist ootavad
ärimehed ja -naised. Annetajate osas võib mingit selgust saada, kui avaldatakse
andmed erakondadele toetamise kohta. Ent arvestades Keskerakonna
korruptsioonilembust, pole välistatud ka uus Porto-Franco kaasus. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Nõnda olid kõik asjahuvitatud oma osa kätte saanud.
Reformierakond ja ettevõtjad seaduse, mis aitab Eestit üle ujutada kolmandatest
riikidest pärit odavtööjõuga ja teenib eesti rahva välja vahetamise eesmärki.
Keskerakond sai oma võla ära maksta. Ent mis kasu sai sellest president Karis?
Mis sundis teda sisuliselt käigupealt oma seisukohta muutma? Kas esimese veretilga järel läheb ka hing? Ehk kas Eestil on nüüd president, kes täidab kuulekalt valitsuserakondade
tellimusi? Aeg näitab, milliseks asjad kujunevad ja kas esimene vääratus jääb
viimaseks. Paraku tuleb selle loo puhul meelde idamaa vanasõna: mehest saab teha eunuhhi, kuid eunuhhist meest enam teha ei saa. <o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-23544368005835012202022-05-01T10:47:00.001+03:002022-05-09T09:55:09.276+03:00Kolõma, kole maa, kus orjati, piineldi ja kooleti<p> <b style="text-align: justify;">Venda Sõelsepp</b></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><b>Kolõma – kole maa<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><b>Koostanud ja kommenteerinud
Jüri Kaldmaa<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><b>EKSA 2021<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2G_BNsyc_QAbXYjbeLsDgCbhX6u_0XKB09zKdPu9QlHzoi0C7ke_QnYuuNO82ZiBA4AHoDonCw1euqw7n63YlnN0cUOx8iVX2jbUKtadNF9_WKXpnn33iWHPx8YFGQZGU8wvXP7xHQf3nsWClHg2325pC0zdTVa5fAH1wGuQ_jmhfJ5_Syag6D55g/s5239/kol%C3%B5ma.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="5239" data-original-width="3460" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2G_BNsyc_QAbXYjbeLsDgCbhX6u_0XKB09zKdPu9QlHzoi0C7ke_QnYuuNO82ZiBA4AHoDonCw1euqw7n63YlnN0cUOx8iVX2jbUKtadNF9_WKXpnn33iWHPx8YFGQZGU8wvXP7xHQf3nsWClHg2325pC0zdTVa5fAH1wGuQ_jmhfJ5_Syag6D55g/s320/kol%C3%B5ma.jpeg" width="211" /></a></div><div style="text-align: justify;">See on raamat Kolõmast,
koledast maast, kus vaeveldi, nälgiti ja kooleti. Seda maad on väetatud
utoopilise „helge tuleviku“ nimel rüganud orjade higi ja verega. Selles
puhkavad Kurjuse Impeeriumi lugematute alamate ja ikestatud rahvaste luud.
Sinna on oma elu jätnud ka tuhanded eestlased, kes rahvavaenlaseks ja
fašistideks kuulutatuna, pidid kaelamurdva sunnitööga oma „süüd suure kodumaa
ees lunastama“. Ent oli ka üksikuid, kes suutsid Kolõma sunnitöölaagrite
põrgust eluga pääseda, uuesti otsast alata ja isegi oma kohutavaid mälestusi teistega
jagada. Üheks selliseks õnneseeneks oli ka käesoleva raamatu autor, noor mees,
kes ajaloo keerdkäikude tagajärjel oli sattunud Gulagi masinavärgi hammasrataste
vahele.</div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">See raamat
ei ürita kogu seda koletuslikku süsteemi üldistada ega analüüsida. Piirdutud on
vaid autori isiklikele tähelepanekute, oma silmaga nähtu ja kõrvaga kuulduga.
Vaatamata sellele peegeldub autori kirjaridadest nagu veetilgas ookean vastu
nõukogulik julmus, hoolimatus inimelu vastu ja kogu sovetielu absurdsus. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Kolõma
paikneb Vene Föderatsiooni Kaug-Idas Ida-Siberi mere ja Ohhoota mere vahel,
praeguse Tšuktšimaa, Magadani oblasti ja Jakuutia territooriumil. Karmi kliima,
igikeltsa ja juurdepääsuteede puudumise tõttu peeti seda kanti pikka aega
asustamiskõlbmatuks, kus toime suutsid tulla vaid pärismaalased: eveenid,
jukagiirid, tšuktšid, jakuudid jt Kaug-Põhja rahvakillud. Näiteks tsaari-Venemaal,
kus olid pikad traditsioonid kurjategijate ja riigivastaste Siberisse meelt
parandama saatmiseks, ei peetud Kolõmad vangilaagrite või asumisepaikade rajamiseks
kõlblikuks.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Olukord
muutus 1920. aastate lõpul, mil Kolõma mägismaal avastati kulla, tina, kivisöe
ja haruldaste muldmetallide ülirikkalikud leiukohad. 1931. aastal alustati
piirkonna koloniseerimist, mis mõistagi toimus vangilaagrite rajamise kaudu.
Peamiselt vangide käsitsitöö, kus tööriistadeks olid käsikäru, kirka ja
labidas, rajati piirkonnakeskus Magadan, kaevandusasulad, šahtid ja karjäärid
ning muidugi vangilaagrid. Kolõmast kujunes kõige hirmuäratavam vangilaagrite
ala kogu Gulagi arhipelaagis, sinna sattumine tähendas suure tõenäolisusega
kindlat surma. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Igal
raamatul on oma tekkelugu. See raamat ootas avaldamist üle kahekümne aasta. Ja
ilmselt oleks jäänudki ootama, kui poleks olnud kirjanik Jüri Kaldmaad.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Pealtnäha ilmus
raamat kõrvalsaadusena. Nimelt tekkis Kaldmaal huvi oma varalahkunud (1991) isa
elukäigu vastu. 1928. aastal Vajangu vallas Järvamaal sündinud Harry Kaldmaa
kuulus Rakveres tegutsenud koolinoorte vastupanuorganisatsiooni Raudne Käsi,
mille liikmed lasid 16. novembril 1945 õhku kohaliku punamonumendi näitamaks,
et „et Eestis on nõukogude korra vastaseid, et on organiseeritud vastupanu”. 4.
märtsil 1946 mõisteti kaheksale Rakvere koolinoorele Vene NFSV
kriminaalkoodeksi (KrK) paragrahvide 58-9 (kontrrevolutsioonilisel sihil raud-
või muude teede ja liiklusvahendite, rahva sidevahendite, veejuhtmete,
ühiskondlike ladude ja muude seadeldiste või riikliku või ühiskondliku vara
purustamine või rikkumine plahvatusega, süütamisega või muul viisil) ja 58-2 (relvastatud ülestõus või
kontrrevolutsioonilistel eesmärkidel NSVLi territooriumile tungimine või võimu
haaramine keskuses või kohtadel samal eesmärgil, sealhulgas NSVLi või mingi
liiduvabariigi territooriumiosa vägivaldseks eemaldamiseks või NSVLi ja
välisriikide vaheliste lepingute nurja ajamiseks) seitsmest kuni viieteistkümne
aasta pikkused vangilaagrikaristused. Harry Kaldmaad nuheldi kümneaastase
vangistuse Kolõma sunnitöölaagrites ühes sellele järgneva viieaastase asumisele
saatmisega. Tagasi kodumaale jõudis ta
alles 1956. aastal.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Isa
elukäiku uurides jõudis poeg Kolõma vangilaagriteni ja Venda Sõelsepani, kes
oli avaldanud mitmed kirjutisi sealsete vangilaagrite teemal. Jüri Kaldmaa on tunnistanud,
et see raamat sündis sellest, et tal jäid oma Kolõmal vangis olnud isaga need
jutud rääkimata. Isalt küsimata küsimustele vastas kaudselt hoopis Venda
Sõelsepp.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Kolõma
vangilaagrite põrguringid läbi teinud ja sealt ühena vähestest eluga tagasi
tulnud laiemale üldsusele rohkem lastekirjanikuna tuntud Venda Sõelsepp
(1923-2006) arreteeriti 11. oktoobril 1944 Haapsalus. Talle pandi süüks
aastatel 1942-1944 ajalehe Lääne Elu toimetajana töötamist ja enne seda
Omakaitsesse kuulumist. Viimane roll oli piirdunud mõne ladude valvamise
korraga ja tänaval patrullimisega, ent märk oli küljes. Järgnesid NKVD Pagari
tänava vangikambrid, kus tee õnneks ei pekstud ega piinatud – süü oli niigi
selge, ja Patarei vangla.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">21.
aprillil 1945 mõistis tribunal talle VNFSV KrK paragrahv 58-1</span><sup style="text-indent: 35.4pt;">a</sup><span style="text-indent: 35.4pt;"> (kodumaa
reetmine) alusel 10 aastat vangilaagrit ühes sellele
järgneva 5aastase asumisele saatmisega. Edasi tuli Lasnamäe vangla ja 27.
aprillil alanud kuid kestnud vangitapp, mille sekka mahtus ka tappev meresõit
laevatrümmis, läbi suure kodumaa avaruste kuni Kolõmale välja. Ja siis see
algas: nälg, külm, kõiki elumahlu väljapigistav 12 tunni pikkune (lisaks
tööobjektile minek ja sealt tulek) sunnitöö, krimkade vägivald ja röövretked, vangivalvurite
terror, räpasus, täid, haigused, olematu arstiabi ning kõikjalolev rõve vene
sõim, mille eest polnud kuhugi peitu minna ega kõrvu kinni katta. Kurioosse kontrastina
ümbritsesid kogu seda elu punaloosungid, mis ülistasid isakest Stalinit,
kommunistlikku parteid, ausat tööd ja nõukogude patriotismi, ning balalaikast,
trummist ja lõõtsmoonikust koosneva orkestri poolt esitava helilooja Isaak
Dunajevski, Vassili Lebedev-Kumatši sõnadel, entusiaste marsi „Meil laulud
aitavad elada võita“ mürtsuvad helid. Üldise nälja taustal oli samasuguseks
absurdsuseks (millest nõukogude elu nii rikas oli) laagripoe lettide uhkeldavad
kaaviaripurgid, mida vangid võisid osta, kui vaid raha oli. (lk 279)</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Iidne
gulagitarkus ütleb: kui tahad vangilaagis ellu jääda, katsu eemale hoida üldtöödest.
Nendeks olid kaevanduse, karjääri ja metsalangetustööd, kuhu saabuva vangitapi
seast „orjaturul“ nooremaid ja tugevamaid mehi välja valiti. Olematu vene keele
oskuse ja igasuguste nõukogude elu, rääkimata laagri omade, kogemusteta, polnud
Sõelsepal mingit väljavaadet seda vangitarkust kasutada. Ja umbes aasta kestnud
kaevuritöö tulemusel sai temast nn hingevaakuja ehk üldtöödeks kõlbmatu,
kellele jäi vaid kaks võimalust: kas oma kondid Kolõma igikeltsa sisse jätta
või lasta end invaliidide laagris töökõlbulikuks „nuumata“. Sõelsepal oli õnne,
ta jäi ellu, sai IV invaliidsusgrupi, mis tähendas pääsu üldtöödest ja
ellujäämispiletit. Enamgi veel, tal õnnestus isegi saada velskriametisse, mis
oli laagritingimustes tõeline õnneloos. Autor tunnistab, et tänu sellele ta
üldse ellu jäigi. (lk 158) Ja kuigi pärast poliitvangide ja tavakurjamite
eraldi laagritesse paigutamist tuli hüüdnime Ivan Ivanovitš kandval „joodijüril“
see soe ametikoht maha panna, suutis Sõelsepp kuni laagrist asumisele pääsemini
sealsamas Kolõmal oma eluga ilusti toime saada. Peagi tuli Stalini surm, Beria
amnestia ja poliitvangide vabastamine. 1956. aasta juulis jõudis tulevane
kirjanik pärast pea tosina aasta pikkust sunnitud eemalolekut tagasi kodumaale.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Uueks
elukohaks sai Pärnu, vangiaastate aegu lagunenud pere asemel uue soetamine ja sulesepa
kutse. Lisaks ajakirjanikutööle on tema sulest nii isikliku kui ka varjunime
all ilmunud lastejutte ja luuletusi, aga ka geniaalse vene poeedi Sergei
Jessenini luule tõlkeid. Temast sai Eesti NSV Kirjanike Liidu liige</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Niipea, kui
Eestis hakkasid puhuma vabamad tuuled, hakkas Sõelsepp avaldama Kolõma
vangilaagrite teemalisi artikleid ja luulet, nagu näiteks luulekogu
„Narilaulud“, millesse oli poetatud ka laagri narilaudadel sepitsetud värsse. Alates
1989. aastast on mitmesugustes Eesti ajakirjandusväljaannetes tema sulest
ilmunud üle kolmekümne erineva pikkusega Kolõma vangilaagrite teemalise kirjutise.
Sõelsepp on koostanud eessõna Nõukogude repressiivpoliitika uurija ja Kolõma
vangi Aadu Olli Kolõma vangilaagrite teemalisele ülevaatele (Nõukogude
Kaug-Põhja vangilaagrid ja Eesti poliitvangid Kolõmal. Koostanud Aadu Oll. –
Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1999.) Olgu
lisatud, et Sõelsepa näol on tegemist ainsa eesti kirjanikuga, kes on võtnud
arvustada Aleksandr Solženitsõni epopöad „Gulagi arhipelaag“. Samuti tegi
Sõelsepp kaastööd ühinguga Memento, arvutades näiteks välja Duskanja
laagripiirkonna toidunormid mittetöötavatel vangidele: kokku 1872 kcal/päevas,
mööndes, et iseasi, kui palju sellest vangi kaussi sattus</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Sõelsepa
panus okupatsioonivõimude sooritatud kuritegude avalikustamisse on pälvinud ka
riiklikku tunnustust. 3. veebruaril 2003 annetati talle president Arnold Rüütli
poolt Valgetähe medaliklassi teenetemärk.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Möödunud
aastatuhande lõpul tekkis Sõelsepal plaan koondada ülaltoodud kirjutised ühise
kaante vahele. Raamatu pealkirjaks pidi saama „Kõik inimese heaks…“. Paraku jäi
käsikirja trükki andmine vähese huvi, suurte trükikulude ja sponsorite
puudumise tõttu katki. Autor saatis küll käsikirja mitmele tuttavale lugeda,
ent abi sellest ei olnud. Vangilaagrimälestuste ilmumise kõrgaeg oli olnud 1990.
aastate algupoolel. Kümnendi lõpuks oli buum peamiselt majanduskitsikuse tõttu
taandunud ja jäänud üksikute entusiastide kanda</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Pärast
Sõelsepa surma annetas tema õetütar Meeli Tankler kirjaniku arhiivi, sealhulgas
ka tulevase raamatu käsikirja, Eesti Kirjandusmuuseumile. Näis, et sinna see
jääbki tolmu koguma, ent saatus tahtis teisiti. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Raamat nägi
ilmavalgust ja mitte areldi mööda seinaääri sisse hiilides, vaid suure pauguga ust
lahti lüües. Järgnesid kaks esitlust Tallinna ja Tartu kirjanike majades, kuhu
oli kohale kutsutud ka mõned veel elus olevad Kolõma kolgatatee läbikäinud
Ilmar Lokka ja Artur Metsik. Neist esimesel 94 aastat turjal, teisel aasta
vähem, ent mõlemad selge ja terava mõistusega ning reipa ja optimistliku
olekuga. Seejuures on endine spordimees Lokka siiamaani iganädalane jõusaalide
kasutaja. Olgu lisatud, et Kolõmal olnutes on praegu veel elavate kirjas
89-aastane Mia Reimo. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">„Kolõma –
kole maa“ on näol on tegemist kõige mahukaima eesti keeles ilmunud Kolõma vangilaagrite
teemalise raamatuga ja sellega asub autor meie rikkalikus laagrikirjanduses väärikale
kohale. Ent tema kõrvale võtab värske Stalini laagrite asjatundjana koha sisse
ka raamatu koostaja Jüri Kaldmaa. Raamatut kokku pannes töötas koostaja Kolõma
vangilaagreid kajastava kirjanduse kõrval hoolega läbi kuuest kastist koosneva
Sõelsepa isikliku arhiivi, kus paljude huvitavate materjalide kõrval leidis
„Kõik inimese jaoks…“ käsikirja, mis sisaldas 26 teksti. Sellest sai tulevase
raamatu emapuu. Koostaja lisas omalt poolt tosin lugu, nagu näiteks eespool
mainitud „Mustad punnid“ ja viis lugu „Parapsühholoogilist rosoljet“. Need on kohati
humoorikalt ja absurdimaiku ilukirjanduslikud tekstid toovad olulist vaheldust muu
dokumentalistika üldiselt masendavasse tonaalsusse. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Ühtlasi
viis koostaja käsikirjas olevate artiklid vastavusse toimunu ajalise
järjestusega, mis muutis sündmustiku lugeja jaoks hõlpsamini jälgitavaks. Veel on
koostaja poolt raamatusse lisatud katkeid autori kirjutatud ja talle saadetud
kirjadest, viiteid, kommentaare, koostaja järelsõna, isikunimede ja Kolõma
vangilaagrite kohanimede registrid. Eriti väärtuslikuks tuleb pidada esimeses
Kolõma tapis (1000 vangi) olnud eestlaste nimekirja, kellest 60 Kolõmalt õudused
üle elasid ja, peale kahe kolemaale kohalejäänu, kodumaale naasid. Nimekirjas on
näiteks kuulus sportlane Aleksander Klumberg-Kolmpere (1899-1958), kes 1924.
aasta Pariisi suveolümpiamängudel võitis kümnevõistluses pronksmedali. Kahjuks
läks ta peagi pärast vabanemist manalateele.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Teemast
süvitsi huvitatute tarvis on koostaja lisanud valiku Kolõma vangilaagrite
teemal avaldatud kirjandusest kohta eesti, soome, vene, inglise, saksa ja
prantsuse keeles. Raamatuid on kokku 37, neist 10 eesti keeles, ja suurelt
jaolt on tegemist mälestusraamatutega. „Kolõma – kole maa“ näol on tegemist
olulise täiendusega Kolõma, aga ka tervesse Gulagi vangilaagrite teemalisse
kirjandusse. </span></div><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-75113387178365140452022-04-21T09:30:00.003+03:002022-04-22T07:30:47.681+03:00Eesti keeles ilmus kuulsa vene-nõukogude õiguskaitsja Vladimir Bukovski mälestusraamat<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht1oUNy8WEECLRe9Y13bP3RRRmDxGJnxRPim_OrjUipwznEGR81CQQWAOSjcBdTq1aL64VerYlwPEVbEzOiVeUacTSD59tEG3WuasSQlPif3s66ykHhVTxZUWraicyGFTiL358K7lJ0JZZxC3PrPWnURNbsvGHeex0FPO7T1goo56Q2uGMEaxOq8ft/s5296/B%201.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="5296" data-original-width="3560" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht1oUNy8WEECLRe9Y13bP3RRRmDxGJnxRPim_OrjUipwznEGR81CQQWAOSjcBdTq1aL64VerYlwPEVbEzOiVeUacTSD59tEG3WuasSQlPif3s66ykHhVTxZUWraicyGFTiL358K7lJ0JZZxC3PrPWnURNbsvGHeex0FPO7T1goo56Q2uGMEaxOq8ft/w430-h640/B%201.jpeg" width="430" /></a></div><b><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><p><b><br /></b></p><div><b><br /></b></div>Tõlgitud väljaandest:</b><p></p><p><b><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">В</span><span lang="RU" style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: RU; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">ладимир
</span><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">Буковский. </span></b></p><p><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;"><b><i>И возвращается ветер</i>... </b></span></p><p><b><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">Нью-Йорк:
Хроника, 1978. </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"> </span></b></p><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><b><br /></b></span></p><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><b>Tõlkinud Viktor Niitsoo</b></span></p><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><b>Toimetanud Marika Mikli</b></span></p><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><b>Kujundanud Merle Moorlat</b></span></p><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><b>Tõlke väljaandmist on toetanud POSTIMEES</b></span></p><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><b>EKSA, 2022</b></span></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUgUdWjuQLtQNEzGIy0bLB7MpvT9178rzldRve0l7Nmp5FMKKp5FJncUTLCr_Q2goUB9U-82HISG0ITX9gatkbQ7y7K64BTUZzwARXjpFDIvePMb7AG7tth66_X6imB6snYgPUncA332Aio5qN0HZ8rguqkhQYRNsXG1z4irG6kZHxASEjUmQnwBPv/s5239/B%202.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="5239" data-original-width="3560" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUgUdWjuQLtQNEzGIy0bLB7MpvT9178rzldRve0l7Nmp5FMKKp5FJncUTLCr_Q2goUB9U-82HISG0ITX9gatkbQ7y7K64BTUZzwARXjpFDIvePMb7AG7tth66_X6imB6snYgPUncA332Aio5qN0HZ8rguqkhQYRNsXG1z4irG6kZHxASEjUmQnwBPv/w435-h640/B%202.jpeg" width="435" /></a></div><p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i><br /></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNoSpacing" style="line-height: 150%;"><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;">Räägitakse, et kui tuuker
suurest sügavusest äkki veepinnale tõsta, võib ta surra või vähemalt haigestuda
niisugusesse tõppe, kus veri keeb soontes ja kõik justkui rebitaks seestpoolt
puruks. Midagi sarnast juhtus minuga ühel sombusel detsembrihommikul
Vladimiris.<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="line-height: 150%;"><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"> Algas tavaline vanglapäev, järjekordne ühetaoliste vangla
argipäevade lõputus rodus. Nagu tavaks, kõndis vangivalvur kell kuus käheda karjumise
saatel mööda koridori piki kambreid ja tagus võtmetega uste pihta: „<a name="_Hlk92984802"></a><a>Paad-jomm! Paad-jomm!
Paad-jomm!</a></span></i><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"> Kambrite hallis hämaruses
hakkasid </span></i><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;">zekaa</span></i><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"> end liigutama, ronides
vastumeelselt oma kottidest välja ning harutades lahti enda ümber mässitud
tekke, bušlatte ja kuubesid. Käi sa oma äratusega kus see ja teine!<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="line-height: 150%;"><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"> Reproduktor pistis üürgama. Kõmisevalt ja pidulikult,
otsekui Punase väljaku paraadil, hakkas üürgama Nõukogude Liidu hümn. Tont seda
teab, kas jälle unustati see õhtul välja lülitada. „Siin Moskva! Tere hommikust,
seltsimehed! Alustame hommikvõimlemist paigalkõnniga.“ Kurat küll, kähku välja
lülitada! Iga päev sellel maal algab paigalkõnniga.</span></i></p><div><div id="ftn1">
</div>
<div id="ftn2">
<p align="left" class="MsoFootnoteText"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: 13.3333px;"> <span> </span><span> </span><span> </span></span></span><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;">Morn talvehommik saabub
vabaduseski nagu pohmell, ent vanglas pole vastikumat aega. Elada ei tahaks, ent
päev on ees kui needus. Ega asjata vanas arestandilaulus kõla:</span></i><span face="Verdana, sans-serif" style="font-size: 11pt;"> </span></p></div></div><p class="MsoNoSpacing" style="line-height: 150%;"><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"><span> </span>Проснешься утром, город еще
спит. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNoSpacing" style="line-height: 150%;"><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"><span> </span>Не спит тюрьма – она давно
проснулась. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNoSpacing" style="line-height: 150%;"><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"><span> </span>А сердце бедное так заболит.
<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNoSpacing" style="line-height: 150%;"><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"><span> </span>Как будто к сердцу пламя прикоснулось<i>.<a href="file:///C:/Users/Viktor/Documents/Minu%20oma/T%C3%B5lked/Bukovski/Bukovski%20puhas%20tekst%2014.01_VN.docx#_ftn1" name="_ftnref1" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><b><span style="font-size: 11pt;">[1]</span></b></span></span></a></i></span><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"> </span></i></p><p class="MsoNoSpacing" style="line-height: 150%;"><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;"><span> </span>Mööda lumist hoovi tuleb
kolinal köögi poolt „vanglakulgur“ ehk tünnidega <a>käru, korpustesse</a></span></i><span class="MsoCommentReference"><span style="font-size: 8pt; line-height: 150%;"> </span></span><i><span face=""Verdana",sans-serif" style="font-size: 11pt; line-height: 150%;">veetakse
hommikusööki. On kuulda, kuidas see allkorrusel maha laaditakse ja põrandat
kraapides mööda korruseid veetakse. Toiduluugid pauguvad, kausid ja
kruusid kolksuvad. Hirsipuder on küll vedel, aga kuum. Tulikuum vesi on
ammusest ajast hea asi, vana tuttav. Kusagil juba mindi karvupidi kokku,
lendavad matid – kas anti neile putru vähem või? Peksavad kaussidega vastu ust. Hilja, maha
magasid, lahingukolina ja mürina saatel veereb hommikusöök edasi koridori teise
otsa suunas. Kes nüüd kontrollib, kes tõestab, kas teile anti putru või mitte? Oleks
tulnud kauss ette toppida, kuni toiduluuk lahti.<o:p></o:p></span></i></p><div><!--[if !supportFootnotes]--><br clear="all" />
<hr align="left" size="1" width="33%" />
<!--[endif]-->
<div id="ftn1">
<p align="left" class="MsoFootnoteText"><a href="file:///C:/Users/Viktor/Documents/Minu%20oma/T%C3%B5lked/Bukovski/Bukovski%20puhas%20tekst%2014.01_VN.docx#_ftnref1" name="_ftn1" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 10pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">[1]</span></span><!--[endif]--></span></a>
Sa virgud hommikul, linn üha magab./Ei maga vangla – see on ammu ärkvel./Ent
vaene süda nõnda tuikab. /Just nagu leek su südant oleks puutund.<o:p></o:p></p>
</div>
<div id="ftn2">
<p align="left" class="MsoFootnoteText"><br /></p></div></div><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><br /></span></p><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><br /></span></p><p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;"><br /></span></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-63448636512709711172021-11-14T21:29:00.000+02:002021-11-14T21:29:29.720+02:00Venda Sõelsepa mälestusraamatu "Kolõma - kole maa" esitlus Tartu Kirjanike Majas <p><span style="background-color: white; color: #718096; font-size: 12pt;"><span style="font-family: inherit;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="background-color: white; color: #718096; font-size: 12pt;"><span style="font-family: inherit;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-RgfbjgE0zKI/YZFbeKZcEcI/AAAAAAAAGJ4/5Q7U07bzFoo50Mx1DTy2QyQ_CNwST4wmACLcBGAsYHQ/s2048/kol%25C3%25B5ma%2B1.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1379" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-RgfbjgE0zKI/YZFbeKZcEcI/AAAAAAAAGJ4/5Q7U07bzFoo50Mx1DTy2QyQ_CNwST4wmACLcBGAsYHQ/s320/kol%25C3%25B5ma%2B1.jpeg" width="215" /></a></span></span></div><span style="background-color: white; color: #718096; font-size: 12pt;"><span style="font-family: inherit;"><br /><br /></span></span><p></p><p><span style="background-color: white; color: #718096; font-size: 12pt;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">3. novembril 2021. aastal toimus
Tartu Kirjanike Majas Venda Sõelsepa mälestusraamatu "Kolõma – kole
maa" esitlus. Raamatu esmatutvustamine oli juba toimunud 27. oktoobril
2021 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Tartu üritusel astusid üles
autori õetütar Meeli Tankler, Kolõma vangilaagrites ja asumisel viibinud
94aastane Ilmar Lokka (koroonaviiruse isolatsiooni sunnil telefoni vahendusel),
temast aasta noorem saatusekaaslane Artur Metsik, 1980ndate algul Kolõmal
asumisel viibinud Viktor Niitsoo ning raamatu koostaja ja kommenteerija Jüri
Kaldmaa. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Laiemale üldsusele peamiselt
lastekirjanikuna tuntud Venda Sõelsepp (1923-2006) avaldas alates 1989.
aastast, kui Eestis </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-e5h_TQmMep4/YZFi0RSxoOI/AAAAAAAAGKI/Tu3vtMI2cUUBGakRgFbTFknrQ5CQgyfPgCLcBGAsYHQ/s2048/kol%25C3%25B5ma%2B2.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1382" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-e5h_TQmMep4/YZFi0RSxoOI/AAAAAAAAGKI/Tu3vtMI2cUUBGakRgFbTFknrQ5CQgyfPgCLcBGAsYHQ/s320/kol%25C3%25B5ma%2B2.jpeg" width="216" /></a></div>hakkasid puhuma vabadusetuuled, ümmarguselt kolmkümmend Kolõma
vangilaagrite teemalist kirjutist. Tema on ka ainus eesti kirjanik, kes koostas
isiklikul Kolõma vangilaagrite kogemusel rajanevat luulet (luulekogu
"Narilaulud") ja proosat ning
kes söandas arvustada Aleksandr Solženitsõni nõukogude vangilaagreid käsitlevat
epopöad "Gulagi arhipelaag". <o:p></o:p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">"Kolõma - kole maa"
ilmumisega asub ta memuaristina väärikale kohale meie rikkas
vangilaagrikirjanduses. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">„Kolõma – kole maa“ puhul on tegu
siiani mahukaima Kolõma raamatuga eesti keeles – 392 lk. Lisaks Sõelsepa
proosale ja mälestustele on teoses katkeid autori kirjadest ja autorile
saadetud kirjadest (1989–2005); koostaja viited, kommentaarid ja järelsõna;
nimekiri esimese Kolõma tapi (kevad 1945) meestest, kes jäid ellu (tapis olnud
pealt 1000 mehest suutis koostaja eluga pääsenutena tuvastada 60 meest); valik
kirjandust Kolõma vangilaagrite kohta (enamikus mälestused) – eesti, soome,
vene, inglise, saksa ja prantsuse keeles. Kirjas on 37 raamatut, neist eesti keeles 10, millele lisandub
käesolev raamat. <o:p></o:p></p><p style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Esitluse videosalvestust saab
vaadata <a href="https://www.facebook.com/kirjanduslinntartu/videos/289455523033086">siit</a>:<o:p></o:p></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><span face=""Segoe UI",sans-serif" style="color: #718096; font-size: 12pt; line-height: 107%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ET;">
<!--[if !supportLineBreakNewLine]--><br />
<!--[endif]--></span>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-17150407855686956232021-07-31T08:56:00.000+03:002021-07-31T08:56:37.481+03:00Vastupanusangarit mälestades<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Enn Tartot enam meie keskel ei
ole. Manala teele läks mees, kelle elukäigust saaks kirjutada kaalukaid köiteid.
Ta ei jätnud küll meile kirjalikke mälestusi, ent tema okkalist, rohkete
tõusude ja langustega elurada on võimalik esile manada arhiividokumentide,
memuaaride ja muu kirjapandu abil.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Tutvusin Ennuga 1977. aasta
algul. Olin mõni aeg varem Tartusse kolinud ja Restaureerimisvalitsuse
projektgruppi tööle asunud. Sel ajal töötas seal Lagle Parek, kellega saime
kiiresti mõttekaaslasteks. Enn käis tihti Lagle töökohas juttu puhumas ja kuna olin
Laglega ühises toas, sain olla nende jutuajamiste tunnistajaks. Esialgu seiras Enn
mind kahtlustavalt, sest eelnevad kibedad elukogemused olid teda õpetanud uute
inimeste suhtes ettevaatlik olema. Pikapeale jää sulas ja tekkis usaldus.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Ennu karmist elurajast kuulsin
Laglelt, hiljem ka Ennult endalt. Sain aimu, et Eestis pole vastupanu
okupatsioonivõimule kunagi lakanud ja et minu ees seisab üks vabadusvõitluse suurkujudest.
<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Ennu võitlejatee algas ajal, mil
metsavendade võitlus oli okupatsioonivõimude terrori tagajärjel sisuliselt maha
surutud. See aga ei tähendanud, et vastupanu oleks lõppenud. Ainult et
täiskasvanute asemel võttis teatepulga noorsugu ja Ennul oli selles kaalukas
roll. Noorte põrandaalused vastupanuorganisatsioonid tekkisid juba esimesel
punasel aastal ja nende võitlus jätkus ka pärast Eesti taasvallutamist
Punaarmee poolt. Tihti tegutseti käsikäes metsavendadega, varustades neid toidu
ja luureandmetega ning oldi relvastatud vastupanu reserviks. Seoses sissisõja
hääbumisega, jäi võitlusareen üksnes noorte päralt. Muutusid ka
võitlusmeetodeid: relvavõitluse asemele tuli vägivallatu vastupanu
propagandasõja kujul. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">12. märtsil 1956 moodustati
Toomemäel Tartu 3. Keskkooli õpilastest, kelle hulka kuulus ka Enn, noorte
põrandaalune vastupanuorganisatsioon Eesti Noorte Malev (ENM). Koostati
programm, põhikiri ja vandetõotuse tekst, koguti ja õpiti tundma relvi, tegeldi
enesetäiendamisega ning valmimisel oli ajakirja „Saagem vabaks“ esimene
number. Lõppeesmärgiks seati kommunistliku diktatuuri kukutamise üldrahvaliku
revolutsiooni teel ning vabanemise kommunismist ja vene ikkest. Suurimaks
aktsiooniks oli umbes 300 Ungari ülestõusu toetava ja Eestile vabadust nõudva
lendlehe levitamine ööl vastu 4. novembrit 1956 Tartus. See ülesastumine tõi sama
aasta detsembri lõpul kaasa ENMi liikmete arreteerimise. Järgmise aasta märtsis
mõistis ENSV Ülemkohus Ennule 5 aastat vangistust, tema seitset saatuskaaslast
nuheldi 2 kuni 7 aasta pikkuste laagriaastatega. <o:p></o:p></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-_d0mCqpAf40/YQThCo3b2dI/AAAAAAAAGHI/kxAikkGwwF8bEEGom4GLVMiAMY9Qw0j9QCLcBGAsYHQ/s1432/Enn%2B2.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="999" data-original-width="1432" height="223" src="https://1.bp.blogspot.com/-_d0mCqpAf40/YQThCo3b2dI/AAAAAAAAGHI/kxAikkGwwF8bEEGom4GLVMiAMY9Qw0j9QCLcBGAsYHQ/s320/Enn%2B2.jpeg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><p class="MsoNoSpacing"><i>Grupp Eesti Noorte Maleva liikmeid 1957. aasta kevadel Mordva
7. vangilaagri koolimaja trepil. Vasakult Tõnis Raudsepp, Voldemar Kohv, Enn
Tarto, Jüri Lõhmus ja Lembit Soosaar.</i> (<span style="font-size: x-small;">Jaan Isotamme foto</span>)<o:p></o:p></p></td></tr></tbody></table><br /><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><br /></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span> </span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">See oli Ennu Kolgata tee
algus. Järgnesid aastad Mordva poliitvangilaagrites. Need vangilaagrid, kuhu
neil aastail saadeti nõukogudevastase tegevuse eest süüdimõistetud isikud, olid
kohaks, kus said kokku, tutvusid ja sõbrunesid vastupanuorganisatsioonides
osalenud noored, kes varem polnud üksteisest midagi teadnud. Lisaks neile
viibis sel ajal vangilaagrites sadu ja tuhandeid eestlasi – metsavendi ning
Saksa või Soome mundrites Eesti vabaduse eest võidelnuid. Toimusid arutelud
poliitika, ajaloo ja kultuuriküsimuste üle, unistati Eesti iseseisvuse
taastamisest, otsiti elu mõtet ja tõdeti, et võitlust tuleb jätkata. Samuti
katsuti lätlastest ja leedulastest eakaaslastega jõudu mitmes sportmängus,
kusjuures omatehtud võistlusvorme kaunistasid rahvuslikud sümbolid – vapp ja
lipuvärvid. Veel tähistati üheskoos jõule ja rahvuslikke tähtpäevi. Mõned neist
noortest on seda aega hiljem pidanud elu parimateks aastateks.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Q8w9JUWbze8/YQThobYxUzI/AAAAAAAAGHQ/41MT5-eci-kGLUyNiAHV97hznTn5bOkiQCLcBGAsYHQ/s2008/Enn%2B1.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1453" data-original-width="2008" height="290" src="https://1.bp.blogspot.com/-Q8w9JUWbze8/YQThobYxUzI/AAAAAAAAGHQ/41MT5-eci-kGLUyNiAHV97hznTn5bOkiQCLcBGAsYHQ/w400-h290/Enn%2B1.jpeg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><p class="MsoNoSpacing"><i>Eesti I korvpallivõistkond 1958. aasta suvel Mordva 7.
vangilaagris. Vasakult Ilmar Lill, Jüri Rebane, Enn Tarto, Taivo Uibo ja
Enn-Kaupo Laanearu.</i> (<span style="font-size: x-small;">Jaan Isotamme foto)</span><o:p></o:p></p></td></tr></tbody></table><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">1957. aasta suvel moodustas
Enn koos kaaslastega vastupanugrupi, mis seadis eesmärgiks võitluse jätkamise
pärast vangistusest vabanemist. Ennust sai Eesti Rahvuslaste Liidu (ERL) nimelise
grupi aseesimees. Ent kui ta vangistusest vabanes, valmistas 1960ndate Eesti
tegelikkus talle tõsise pettumuse. Mõne aasta jooksul oli eesti rahvas lakanud
uskumast peatse vabanemise võimalusse. Ühelt poolt massirepressioonide
vaibumine ning taaskohtumine vangilaagritest ja küüditamispaikadest
tagasipöördujatega, teisalt elujärje silmanähtav paranemine neil aastatel,
jätsid tagaplaanile sõjajärgse perioodi meeleheitliku dilemma: „Surm siin või
Siberis!“ Oma mõju avaldas Ungari ülestõusu brutaalne mahasurumine ja
lääneriikide täielik osavõtmatus selle juures. Oli selge, et Valge laeva jutud
tuleb unustada ja peatset vabanemist ei tasu oodata.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Ebasoodsate olude ja paljude
lootuste purunemise kiuste otsustati võitlust siiski jätkata. Paraku jõuti
tegutseda kõigest poolteist aastat, kuni Enn koos viie kaaslasega arreteeriti ning
talle mõisteti uus viie ja poole aasta pikkune vangistus. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">ERLi purustamine tähendas ühe
perioodi – noorte põrandaaluste vastupanuorganisatsioonide tegevuse lõppu Eesti
vastupanuliikumise ajaloos. Võitlus küll jätkus, ent arvukatest Mordva
vangilaagritest läbikäinud noorteorganisatsioonide liikmeist jäi rivvi vaid mõni
üksik, Enn muidugi nende seas. Neist said vastupanuliikumise järjepidevuse
kandjad, kes jätkasid võitlust kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">1968. aastal teistkordsest
vangistusest vabanenud Enn enam organisatsioone moodustama ei hakanud. Ta asus
isiklikku elu sisse seadma, abiellus ja sai isaks. Alustas ka eesti filoloogia
õpinguid TRÜs, ent ülikoolis käia sai ta vaid kaks aastat, kaugemale KGB teda
ei lasknud. Pärast mitmeid töökohti leidis Enn meelepärase töö katlakütjana. Tema
eeskujul muutus see amet n-ö vastupanija tööks ja nii mõnigi kaasvõitleja valis
sama elukutse. Seetõttu on poliitikasse siirdunud vastupanijaid põlastavalt ka endisteks
katlakütjateks nimetatud.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Samal ajal jätkas Enn osalemist
vastupanuliikumises, kujunedes selle mitteformaalseks liidriks ja ideoloogiks. Hulgaliselt
aega kulutas ta uute kaasvõitlejate „skautimisele“ ja noviitsidele „erialaste
teadmiste“, nagu konspiratsioonireeglid, käitumine ülekuulamisel, läbiotsimisel,
arreteerimise puhul jne, jagamisele. Seetõttu suutsid enamus KGB küüsi sattunuist
olukorrast väärikalt välja tulla ja arreteerituks osutunud end trellide taga õigesti
ülal pidada. Suuresti tänu Ennult saadud tarkustele ei olnud avalike
vastupanijate seas kedagi, kes oleks oma kaaslasi üles andnud, end süüdi
tunnistanud või tuhka pähe raputanud. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et Enn pidas konspiratsiooniliikmetest
väga lugu. Erinevalt oma kaaslastest ei leitud tema juures peetud läbiotsimistel
kunagi midagi inkrimineeritavat. Paraku ei päästnud see teda arreteerimisest.
Tšekistide sõnul olevat Enn „liiga palju noori inimesi ära rikkunud“. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Sel perioodil arenesid
kontaktid Läti ja Leedu vastupanijatega, kellega oldi omal ajal vangilaagrites
tutvutud. Kolme naaberrahva esindajate koostöö hakkas vilja kandma 1970ndate
teisel poolel, mil Baltikumis tekkis avalik vastupanu. Enn oli aktiivselt tegev
Eesti Helsingi grupi ja Eesti-Läti-Leedu Rahvusliikumiste Peakomitee
moodustamise katseis, millele järgnes 45 eestlase, lätlase ja leedulase avalik
kiri, milles nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist, tühistamist ja
tagajärgede likvideerimist. Järgnes avalike ühisläkituste periood Eesti
vastupanuliikumises, kus iga kirja all oli teiste seas ka Ennu nimi, ja mis
kestis kuni Ennu kolmanda arreteerimiseni 13. septembril 1983. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">18.–19. aprillil 1984 toimunud
kohtuprotsessil mõisteti talle ENSV Ülemkohtu poolt 10 aastat erirežiimiga
vangilaagrit ühes sellele järgneva viieaastase asumisele saatmisega. Ühtlasi
tunnistati ta eriti ohtlikuks retsidivistiks. Pärast mitu kuud kestnud
piketeerimist ENSV Ülemkohtu ees, sai Enn 18. oktoobril 1988 vabaks. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Võrreldes okupatsioonirežiimile
avaldatud passiivse vastupanuga, esines aktiivset ja eelkõige avaliku vastupanu
üsna vähe. Nappis ka avalikke vastupanijaid. (Tõsi, kõigil neil oli arvukas
kaaskond, kes küll hoidusid avalikest väljaastumistest, nagu protestikirjadele
allkirjade andmine, ent aitasid igati näiteks keelatud kirjanduse paljundamise
ja levitamise, informatsiooni hankimise, aga ka poliitvangide pereliikmete
abistamisega.) Samuti oli nende käitumine mõistetamatu võimutruule vagaeestlasele
(kolm korda utoopilise asja eest vangi minna!), kuna võimudele kinda heitmisega
kaasnes parimal juhul ilma jäämine kõrgema hariduse omandamisest, erialasest või
kõrgepalgalisest tööst, korteri saamisest, autoostuloast jne, halvemal juhul
võis see aga päädida pikkade vangilaagri aastatega. See vastandas vastupanijaid
ülejäänud rahvaga, kes eluhüvede nimel pidid paratamatult iga päev tegema oma
tõekspidamistes kompromisse ning olid sunnitud võimudega mingil määral
kollaboreeruma. Samas oli nii mõnegi jaoks ärritav, miks leidus Ennu taolisi,
kes küüru selga ei tõmmanud ja võimurite kintsu ei kaapinud. Nemad ju vabaduse
tulekusse ei uskunud, Enn aga uskus. Ja talle oli antud õnn Eesti iseseisvuse
taastamine ära oodata. <o:p></o:p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-XLPRmLPeWyE/YQTklWmEW8I/AAAAAAAAGHY/U_x3zg7G8HAUicIs-aOmlfd1BlSOHIrHQCLcBGAsYHQ/s2020/Enn%2B3.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1361" data-original-width="2020" height="270" src="https://1.bp.blogspot.com/-XLPRmLPeWyE/YQTklWmEW8I/AAAAAAAAGHY/U_x3zg7G8HAUicIs-aOmlfd1BlSOHIrHQCLcBGAsYHQ/w400-h270/Enn%2B3.jpeg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><i>Gulagi vangistusest naasnud
Enn Tarto vastuvõtmine 18. oktoobril 1988 Tartu raudteejaamas. Vasakult Harri
Henn (lipuga), Enn Tarto, Viktor Niitsoo ja Jüri Adams. </i>(<span style="font-size: x-small;">Viktor Niitsoo foto</span>)<o:p></o:p></p></td></tr></tbody></table><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Elu on näidanud, et pärast
kommunistlike režiimide kokkuvarisemist riigivõimu juurde pääsenud endised
poliitvangid ei ole suutnud sinna pikemaks ajaks pidama jääda. Nii on see
juhtunud endistes sotsialismimaades, N Liidu rahvusvabariikides, sealhulgas ka Eestis,
Venemaast rääkimata. Seda on püütud seletada asjaoluga, et avalikus vastupanus
osalenutel ja vangilaagrites viibinud inimeste väärtushinnangud on suuresti
teistsugused kui tüüpilistel poliitikutel. Ent igal reeglil on erandid ning
sarnaselt mõne endise sotsialismimaa vastupanijale tegi ka Enn taasiseseisvunud
Eestis võrdlemisi silmapaistvat ja pikaajalist poliitilist karjääri.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Pärast vabanemist lülitus Enn
aktiivselt Eesti taasiseseisvumise eest peetavasse võitlusse. Kõigi tema
kõrgete ametite ja poliitiliste saavutuste ning teenetemärkide loetelu läheks
pikale, ent minu jaoks on tema kõige oluliseks panuseks osalemine Eesti Komitee
esindajana augustis 1991 rahvusliku kokkuleppe saavutamisel Eesti Ülemnõukogu
ja Eesti Komitee vahel, millega pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvuse
taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p><span style="text-align: justify;">Ennu igaviku teele minekuga on
Eesti jäänud ilma mehest, kelle elu ei olnud mitte sõnades, vaid tegudes
Eestile pühendatud. Tahaks loota, et mälestus Ennust leiab väärilist
jäädvustamist. Seni aga langetame leinas pea.</span> </p><p><i>Artikkel avaldati Postimehe nädalalõpulisas AK 24.07.2021.</i></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-35558393989583401312021-04-16T09:07:00.000+03:002021-04-16T09:07:02.317+03:00Lähiajaloost: "isamaasõda"<p style="text-align: justify;">Raske on leida mõnd Eesti erakonda, mis oleks läbi teinud
nii palju liitumisi ja vihaseid lahutusi kui Isamaa. Mõlemad sündmused on olnud
vahetult seotud erakonna toetuse langusega, mis on ikka ja jälle kordunud ning
on käesoleval muutunud krooniliseks. </p><p style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">On arvatud, et Isamaa praegune
madalseis on otseses seoses erakonna esimehe persooniga. Kõrgtoetuse päevil on alati
selle eesotsas olnud karismaatiline Mart Laar. Ent kui Laari nn rublaskandaali
pärast riigikogus umbusaldati ja erakonna juhtimisest loobus, jäi erakonna
reiting pikemaks ajaks madalseisu. Ei avitanud ka ühinemine Eesti Rahvusliku
Sõltumatuse Parteiga (ERSP) ega Toivo Jürgensoni tõus Isamaa etteotsa. VIII
riigikogu valimistel sai Isamaa ja ERSP ühisnimekiri katastroofiline põrumise osaliseks.
Uus tõus saabus alles Laari naasmisega erakonna etteotsa 1998 aastal. </span><span style="text-indent: 35.4pt;"> </span></p><p style="text-align: justify;">Siin
võib näha otsest sarmasust sotsidega. Nende kõrghetk oli noorusliku ja värskena
mõjuva Jevgeni Ossinovski esimeheks oleku ajal. Ent mitmed poliitilisest
rumalusest tingitud katastroofilised otsused sundisid tal liidrirolli loovutama
värvitule Indrek Saarele. Viimasel pole muud pakkuda peale pideva tänitamise
opositsioonikaaslase EKRE kallal. Sotside toetust pole see muidugi tõstnud.
Kunagiselt kolmekümnelt protsendilt on langetud valimiskünnisele ohtlikult lähedale.</p><p style="text-align: justify;">Samas on
näiteks populaarsete liidritega Reformierakonnal ja Keskerakonnal kõrged
toetusnäitajad. Aga ka üldiselt kehvapoolse toetusega rohelistel on korraks
riigikokku pääseda. Seda tänu elukunstniku kalduvusega Marek Strandbergile, kel
mitmesuguste trikkidega õnnestus korraks valijad ära petta. <span> </span>Täielikuks
katastroofiks oli Isamaa jaoks 2006. aastal toimunud ühinemine erakond Res
Publicaga (RP). Nood olid poliitikataevasse kerkinud kui dopingut täis
suusatajad, et siis kulutulena kiiresti kustuda. Isamaaga ühinemise hetkel oli RP
toetus küll täielikus madalseisus, ent sellele vaatamata oskasid ühenderakonnas
juhtohjad enda kätte haarata… ja kukutasid ka selle toetuse maadligi. Tõsi
küll, valimistel suudeti tänu suurärimeeste rahadega tehtud vägevale
kampaaniale siiski enam-vähem rahuldavaid tulemusi saavutada ja valitsustesse pääseda. </p><p style="text-align: justify;">Lahutustesse
puutuvalt on kõigil värskelt on meeles nn Isamaa kampsunite poolt Vabaerakonna loomine. Õnnetuseks polnud
karismaatilist juhti ega suurt sõnumit. Korraks küll õnnestus kõrge
toetusreiting saada ja paari populaarse kõrvaltvärvatu häältesaagi arvel riigikokku
pääseda, ent valitsusse neid ei tahetud. Enam pole neist suurt midagi kuulda. Viimasel
ajal on Isamaas tõstnud pead uus rahulolematute kildkond, kes nimetavad end
parempoolseteks. Raske öelda, kas peetakse end eelmise sajandi 90ndate keskel
tegutseva seltskonna, kes samuti tituleerisid end parempoolseteks, mantlipärijaiks
või on nimetus võetud kasina ajalootundmise tõttu. Ühist on mõlemal seltskonnal
niipalju, et ei olda rahul Isamaa tegevuse ja eelkõige selle juhiga. </p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Eeltoodust johtuvalt oleks paslik heita pilk lähiajalukku
ja vaadelda lähemalt Isamaa vaieldamatult kõige valulikumat sisekriisi, mis on
tuntud „isamaasõja“ nime all.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">1993.
aasta sügisel vallandus erakonnas mässumeel, kus sisemiste lahkhelide tõttu
taandasid end erakonna riigikogu fraktsiooni juhid Illar Hallaste, Indrek
Kannik ja Heiki Kranich. Põhjuseks toodi teatud majandusringkonna liiga suure
mõju Mart Laari valitsusele.
Majandusringkonna all mõeldi maksumaksjate ühingusse koondunud ettevõtjate
seltskonda, kuhu lisaks majandusminister Toomas Sildmäele kuulusid Eesti Panga
president Siim Kallas, Hoiupanga ja Hansapanga juhid vastavalt Olari Taal ja
Hannes Tamjärv, õmblusvabriku Baltika direktor Meelis Milder, ehitusettevõtja
Priit Vilba, raadio Kuku omanik Rein Lang jmt. </p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Nende
kõrval oli teisigi rahulolematud, kes olid pahased, et Laari valitsus oli
taandunud valimislubadustest plats endistest puhtaks lüüa ja kippus üha enam
rahvusküsimustes kompromisse tegema. Sel põhjusel lahkus fraktsioonist dr Kalju
Põldvere. Enn Tarto, kes samuti valjuhäälselt oma rahulolematust väljendas, jäi
siiski saadikurühma edasi.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Hiljem
selgus, separaistidel olid Tartoga omad plaanid. 22. novembril 1993 toimunud
Isamaa suurkogul erakonna esimehe valimistel esitasid nad Tarto Laarile
vastaskandidaadiks, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ent Laar jäi häältega
103:72 ametisse edasi.Kodurahu
huvides soostus Laar „valitsusremondi” käigus ohverdama lisaks Sildmäele veel
oma tegevusega hulgaliselt kriitikat ning ebapopulaarsust kogunud välisministri
Trivimi Velliste ja rahandusministri Madis Üürike.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Ent ootamatult
sekkus “valitsusremonti” president Meri, kes enam ei vaevunudki varjama oma
antipaatiat Laari vastu, ja jättis peaministri otsuse kinnitamata. Nädalapäevad
kestis põhiseadusliku kriisi mõõtmed võtnud kemplus Kadrioru ja Toompea vahel. Viimaks
andis volitusi suuresti ületanud president järele. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Sellega
oli Laar teinud osava taktikalise manöövri ja suutnud vähemalt ajutiselt
summutada Isamaa sisevastuolud. Paraku kujunes see pelgalt üürikeseks
hingetõmbeajaks. Suuremad vapustused ootasid Isamaad veel ees.<span style="mso-tab-count: 1;"> </span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Reformiajastul
paratamatult vastu võetud ebapopulaarsete otsuste, samuti mitmete poliitiliste
libastumiste tõttu oli Isamaa maine katastroofilise kiirusega langenud. 1993.
aasta novembris-detsembris oli see EMORi uuringute põhjal 7%, 1994. aasta
jaanuaris-veebruaris 6%, märtsis 5% ja aprillis esmakordselt alla riigikokku
pääsemise künnist – 4%.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kahaneva
toetuse olukorras otsustas Isamaa Laari-vastane seltskond end distantseerida
valitsuse ebapopulaarsetest sammudest ja teha selle eest vastutavaks
ainuisikuliselt peaministri. Oma osa etendasid siin ka Kanniku ja Kaido Kama
poolt peetavad läbirääkimised Koonderakonna esindajatega võimaliku koostöö
teemal, mille kohta lekkis aeg-ajalt infot ajakirjandusse, ent mille toimumist
mõlemad pooled ägedalt eitasid. Ilmselt oli läbirääkijatel ühe variandina kõne
all Koonderakonna „mõistliku osa” kaasamine valitsusliitu. Kui aga sellest asja
ei saanud, võttis Kama ja Kanniku tiib sihi Laari tagandamisele. Kõrvalt
vaadates tundus, et tegutseti stiilis „võtame Laari maha, eks siis paista, mis
edasi saab”.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Plaanide
elluviimiseks üritati saavutada valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade
toetust. 1994. aprillis pöördusid Kama ja välisminister Luik pinna
sondeerimiseks ERSP poole, selgitades vabariiklastest ja konservatiividest
Isamaa liikmed on võtnud nõuks Isamaast lahku lüüa.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Separatistid panid ette moodustada ERSP,
liberaaldemokraatide, sotsiaaldemokraatide ja maakeskerakondlaste baasil uus
valitsuskoalitsioon. Samas ei olnud neil välja pakkuda tõsiseltvõetavat
peaministrikandidaati ega selget tegevusprogrammi, mistõttu ERSP pidas sellist
sammu avantüüriks ja jäi äraootavale seisukohale. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Vastukäiguna
otsustas peaminister Laar tagandada ametist kaitseminister Kanniku, millega
Riigikogu Isamaa fraktsioon 18. mail 1994 ka nõustus. Teist meelt oli aga
Isamaa eestseisus, kes väljendas arvamust, et peaministri otsus ei lahenda
poliitilisi pingeid ning <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>õigem oleks, kui valitsus täies koosseisus tagasi
astub. Laar sellega ei nõustunud, vaid tegi omalt poolt ettepaneku siduda oma
ametisse jäämine erakonna suurkogu otsusega. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">23. mail
1994 vabastas president Meri peaminister Laari ettepanekul ametist
justiitsminister Kama ja kaitseminister Kanniku. 11. juunil toimunud suurkogu
lõppes mässajatele fiaskoga, kuna ei suudetud isegi Laari vastast ühiskandidaati
üles seada. Ilmselt maksti lõivu liigsele enesekindlusele oletades, et Laari
toetab üksnes käputäis endisi Kristlik-Demokraatliku Erakonna liikmeid eesotsas
vendade Toivo ja Kalle Jürgensoni ning Jaanus Betlemiga. Paraku andis 340
hääletanuist 191 oma hääle Laarile. Vastaskandidaatidest pudenes Kamale 86 ja
Ülo Nugisele 56 häält.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Isamaa
sisekriisi kroonis vabariiklaste ja rahvuslike konservatiivide, kes hakkasid
end parempoolseteks nimetama, erakonnast lahkumine. Laar kommenteeris seda kui
oskamatust kaotada, lisades, et Isamaas on võtmas võimust surmainstinkt.
Hilisemad kriisid ja praegune parempoolsete „putš“ osutavad sellele, et kahekordsel
peaministril oli tuline õigus.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">1995.
aasta riigikogu valimistel osales Isamaast irdunud seltskond erakond
Parempoolsed nime all. Valimistel saadi napp 5% häältest ehk täpselt valimiskünnis
suurus, mis andis viis mandaati. Hiljem moodustus neist Vabariiklaste ja
Konservatiivide Rahvaerakond. 1998. aastal ühineti Rahvaerakonna nime all Eesti
Talurahvaerakonnaga (ETRE). Ühinemine oli toimunud ilmselt vaid selleks, et saada
oma kilda ETREga liitunud tol ajal suurt populaarsust evinud Toomas Hendrik
Ilves. Paraku oli uues koosluse kokku saanud diametraalsel kokkusobimatu
seltskond: põldurid ja parempoolsed. Lahkuminek oli kiire tulema. Põldurid lõid
mesti erakonnaga Mõõdukad, võttes parempoolsete meelehärmiks kaasa ka Ilvese,
kellest sai selle ühinemise baasil tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad
esimees. Osa parempoolsetest naasis saba jalge vahel endisesse koduerakonda,
teised aga ütlesid poliitikale hüvasti.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><o:p> </o:p>Aga millele
võivad eelnevat arvesse võttes uued parempoolsed loota? Karismaatilist liidrit
neil ju pole, uut Ilvest, kellele vanad parempoolsed olid nii suuri lootusi
panustanud ja sellega alt läinud, pole kusagilt võtta. Suure meediakära saatel
liitunud ärimees Joakim Helenius otsustas Eesti 200 nimelisse parteisse kolida.
Kas RPle hinge sisse puhunud Tõnis Konsil õnnestub parun Münchhauseni trikki ka
uute parempoolsetega korrata? Tundub vähetõenäoline.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="text-indent: 35.4pt;">Kuid tänapäeva parempoolsed vist
soovigi erakonnast lahku lüüa. Küllap on neil silme ees Vabaerakonna kurb
saatus. Jääb vaid vanade parempoolsete kombel teha katse võim erakonna enda
kätte haarata. Nendel nurjus, ent RP õnnestus. Kust aga võtta juht, et näiteks Helir-Valdor
Seedri või Urmas Reinsaluga rinda pista? Tõenäoliselt seisab tänapäeva hüvaklastel
samuti ees erakonnast minek. Pole hullu, Eesti 200 on avasüli ootamas. Ja õhk
saab palju klaarimaks.</span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-46628110769823475062021-02-22T09:33:00.001+02:002021-02-22T09:33:40.354+02:00In memoriam Ülle Einasto<div style="text-align: justify;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-6Pazh9saIbQ/YDNTrBjs2WI/AAAAAAAAF38/hMBLMkLZkLY30JXZBPDKcpFY8yWdxsdRgCLcBGAsYHQ/s2048/%25C3%259Clle%2BEinasto.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" src="https://1.bp.blogspot.com/-6Pazh9saIbQ/YDNTrBjs2WI/AAAAAAAAF38/hMBLMkLZkLY30JXZBPDKcpFY8yWdxsdRgCLcBGAsYHQ/s320/%25C3%259Clle%2BEinasto.jpg" width="320" /></a></div><span style="font-size: medium;">16. veebruaril 2021 siirdus manalateele sisearhitekt ja vabadusvõitleja Ülle
Einasto. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Ülle tuli ilmale 7. detsembril 1946 Tallinnas. Lõpetanud 1971 Eesti
Riiklikus Kunstiinstituudi sisearhitektuuri erialal, elas ta pärast abiellumist Tartus, töötades sisearhitektina Vabariiklikus
Restaureerimisvalitsuses, (hilisem Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimisinstituut – KRPI), Tartu Majaehituskombinaadis ja Eesti Pimedate
Ühingus. Ta tuntumatest töödest võiks esile tõsta ennistatud Püssirohukeldri
ja Vanemuise teatri väikse maja põlengujärgset sisekujundust. Aga ka palju muid
objekte. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Üldsusele aga on vähem teada Ülle teine tegevusvaldkond, kus tal oli
täita võrdlemisi kaalukas osa. 1970. aastate teisel poolel hakkas Ülle osalema
rahvuslikus vastupanuliikumises. Abikaasa Peeter Einasto oli kaudselt osalenud
Eesti demokraatliku liikumise tegevuses ja ülekuulamistel andnud KGBle nii enese
kui ka kaaslaste kohta tunnistusi, mida KGB saanuks kasutada
süüdistusmaterjalina eelseisval demokraatide kohtuprotsessil. Ent Ülle mõjul
ütles ta abikaasa KGB suureks meelehärmiks kohtuprotsessil neist ohtlikest
ütlustest lahti. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Leivatöö ja kahe väiksese poja kasvatamise kõrvalt tegeles Ülle
aktiivselt inim- ja rahvusõiguse juhtumite väljaselgitamise, võimude poolt
keelatud kirjanduse paljundamise ja levitamisega ning kujundas
vastupanuliikumise põrandaaluse kroonika Lisandusi mõtete ja uudiste vabale
levikule Eestis ja omakirjastusliku ajakirja Isekiri numbreid. Osales aktiivselt
poliitvangide ja nende perekonnaliikmete abistamisel, edastades muuhulgas
regulaarselt telefonitsi teavet Stockholmis tegutseva Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse esimehele Ants Kipparile. Samuti vahetas ta
infot Läti ja Leedu vastupanijate ning Moskva ja Leningradi inimõigustega. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Ülle
lõi aktiivselt kaasa ka avalikust vastupanuvõitluses. Nii näiteks andis ta andis
allkirja mitmele kollektiivsele avalikule kirjale: </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">• 27. juulil 1980 – Avalik
kiri N Liidu ja ENSV ülemnõukogu presiidiumitele ning Amnesty Internationalile,
milles nõuti Mart Nikluse jt poliitvangide vabastamist ning amnestiat kõigile
poliitvangidele; </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">• 1. mai 1981 – Eesti kodanike protestiavaldus nõudmisega välja
selgitada Gulagi vangistuses <span> </span>hukkunud Tartu teadlase Jüri Kuke surma asjaolud ja
karistada selle põhjustanud isikuid. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">• 10. oktoober 1981 – Eestlaste, lätlaste
ja leedulaste avalik kiri N Liidu, Islandi, Norra, Taani, Rootsi ja Soome
valitsusjuhtidele Põhja-Euroopas tuumavaba tsooni rajamise küsimuses. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">• 1.
oktoober 1982 – Avalik kiri Soome Vabariigi kodanikele, milles juhiti
tähelepanu, et Soome firmade ja tööliste osalemisega Tallinna uue kaubasadama
rajamisel annavad põhjanaabrid oma panuse Eesti jätkuvale venestamile, kuna
uus rajatis tähendab võõrtööjõu massilist sissevoolu. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">• 24. detsember 1984 –
Eesti ja Läti kodanike avalik kiri ÜRO peasekretärile ja tuumarelvi omavate
riikide valitsusetele tuumarelva keelustamise, poliitiliste vabaduste tagamise
ja võõrvägede väljaviimise kohta kõikidest riikidest, kaasa arvatud Balti
riigid. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Kõik see tõi endaga kaasa läbiotsimised, ülekuulamised, KGB poolsed
insinuatsioonid ja ähvardused, mis tipnes 8. detsembril 1983 kagebistide Anti
Taluri ja Viktor Kozlovi poolt tehtud ametliku hoiatusega nõukogudevastase
jätkamise eest. Formaalseks põhjuseks oli osavõtt nõukogudevastasest tegevusest
ning ebasiiraste tunnistuste andmine Lagle Pareki, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti
süüasjas. Lisaks sellele lülitati välja Ülle kodune
telefon ja vallandati ta KGB survel KRPIst. Ent väheldast
kasvu, õrn ja ilus naine jäi vaimult vankumatuks. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Erinevalt paljudest
võitluskaaslastest jäi Ülle kõrvale Eesti iseseisvuse taastamise eest peetavast
üldrahvalikust võitlusest ja edasisest poliitilisest tegevusest. Sarnaselt paljudele vastupanuliikumises osalenutele, keda erinevalt okupatsioonivõimu kaasajooksikutest pole märgatud ega pärjatud, on ta
ka jäetud avalikust tunnustusest ja presidentide poolt annetatud
aurahadest. Olgu need kirjaread väikeseks katseks seda saamata jäänud tunnustust
korvata. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Puhka rahus, hea Ülle!</span></div><div style="text-align: justify;"><br /></div>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-80257333256096798672020-12-12T10:26:00.000+02:002020-12-12T10:26:13.336+02:00Iraani šahhi ohver ja N Liidu viimane poliitvang<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">See on lugu minu vangilaagrikaaslasest, kellest sai
N Liidu viimane poliitvang. Tema oli olnud üks paljudest, kelle reeturlik šahh
nõukogulastele välja andis.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-T0t_ZK10WVA/X9R0pqKJe_I/AAAAAAAAF0A/iIb85eSi7bMIbqZx2hti1JbdifC1X0idACLcBGAsYHQ/s300/937589_w_300.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="240" data-original-width="300" height="256" src="https://1.bp.blogspot.com/-T0t_ZK10WVA/X9R0pqKJe_I/AAAAAAAAF0A/iIb85eSi7bMIbqZx2hti1JbdifC1X0idACLcBGAsYHQ/w320-h256/937589_w_300.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Bogdan Klõmtšak pärast vabanemist</i></td></tr></tbody></table>Nõukogude impeeriumi uus juht Mihhail Gorbatšov püüdis oma
põhjaminevat hiiglavaldust uuele hingusele turgutada. Selleks oli
vaja iga hinna eest parandada suhteid lääneriikidega, kellest loodeti, et nood ullikesed
tuleksid ise enda poomiseks vajalikku nööri müüma. Ent lihtsameelsete ja
silmakirjalike Lääne-Euroopa riikide taga seisis USA, kelle president Ronald
Reagan ei lasknud ennast petta. Olles 50. aastatel edukalt lõpu teinud
kommunistide katsetele Hollywood üle võtta, oli ta edasiseks sihiks kurjuse
impeeriumi ajaloo prügimäele saatmine.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Gorbatšovil aga seisis läänega suhete parandamise teel ees oluline takistus. Selleks olid N Liidu poliitvangid, kelle vabastamist oldi läänes
aktiivselt taotletud. Seni olid need taotlused kostunud kurtidele kõrvadele,
kui mitte arvestada mõne väljapaistva dissidendi väljavahetamist läänes
kinnipüütud Nõukogude spioonide vastu. Seda polnud tehtud mitte lääne
lepitamiseks, vaid sissekukkunud omade päästmiseks. Nüüd aga oli impeeriumi päästmise nimel saavutada olukord, et poliitvangide olemasolu poleks enam takistuseks läänest krediitide saamisel.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Esimese pääsukesena vabastati 19. detsembril 1986 Gorki
asumiselt akadeemik Andrei Sahharov. Päev varem oli täielikus isolatsioonis
viibinud akadeemiku korterisse ühtäkki paigutatud telefon, millele Gorbatšov
helistas ja teatas, et Sahharov võib Moskvasse naasta. See oli signaaliks
üleüldisele poliitvangide vabastamisele. Üksteise järel vabanesid
vangilaagritest ka Eesti poliitvangid. Arvo Pesti oli vabaks saanud juba 1986. aasta
lõpul, järgmise aasta algul läksid vangilaagriväravad valla ka Lagle Pareki ja
Heiki Ahoneni ees. Ent kahe kõige nimekama Eesti poliitvangi, Mart Nikluse ja
Enn Tarto, kodumaale jõudmiseks kulus ikkagi veel poolteist kuni kaks aastat. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Milles oli asi? Aga selles, et vabanemiseks oli vaja täita teatud
tingimus. Poliitvangil tuli end süüdi tunnistada ja anda kirjalik lubadus nõukogudevastasest tegevusest loobumiseks. Esimesest tingimusest kui ebareaalsest
loobusid võimud peagi, ent teise osas oldi järeleandmatud. Enamus poliitvange suutis
selle takistuse siiski ületada. Nemad ei olnud end kohtus süüdi tunnistanud ja kuna
nad polnud nõukogudevastast tegevust omaks võtnud, ei olnud neil vaja ka millestki
loobumist tõotada. Nii nad oma avaldustes kirjutasidki ja selle formuleeringuga võimud leppisid.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ent siiski oli palju selliseid poliitvange, kes sarnaselt
Niklusele ja Tartole, keeldusid mistahes avaldust kirjutamast. Neid hoiti veel
pikalt kinni aga lõpuks oldi sunnitud ka nemad vabaks laskma. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">N Liidu kõige viimaseks poliitvangiks oli ukrainlane Bogdan
Klõmtšak, kes vabanes Gulagist alles 11. novembril 1990. Kokku oli ta
vangilaagrites viibinud 17 aastat ja 40 päeva, sellest 540 päeva kartseris.
Välja saades loobus ta demonstratiivselt Nõukogude passist ja rehabiliteerimisest.
<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Bogdan Klõmtšak sündis 22. juulil 1937 Lvivi oblasti Sebetševi
külas Lääne-Ukrainas, mis toona kuulus Poolale. Pärast Teist maailmasõja läksid
need alad Ukraina NSV koosseisu ja nii sai ka temast Nõukogude alam. Ühes vallutatud
territooriumiga said nõukogulased endale kaela ka Ukraina rahvusliku
vastupanuliikumise, mis Ukraina idapoolsetel aladel oli sajanditepikkuse
venestamine, kolmekümnendate aastate massirepressioonide, aga iseäranis
kunstlikult esile kutsutud näljahäda <i>holodomor</i>’i tagajärjel välja
juuritud. Kohe pärast Punaarmee sissetungi alustas Ukraina Ülestõusuarmee relvatatud
võitlust okupantide vastu, mis kestis kuni 50. aastate alguseni. Samas
tegutsesid ka põrandaalused vastupanuorganisatsioonid, mille tegevus kestis
kuni Ukraina iseseisvumiseni. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Ühe sellise noorte vastupanugrupiga oli seotud ka Bogdani
vanem vend Miron, kes arreteeriti ja mõisteti 25 aastaks vangilaagrisse. 1949.
aastal saadeti Bogdan koos ema ja kahe õega kui rahvavaenlase sugulased
asumisele Habarovski kraisse. Seal lõpetas Klõmtšak 7 klassi ja asus õppima
Magadani mäetehnikumi. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">1957. aastal Miron vabastati ja ühes sellega kadus alus
perekonna asumisel hoidmiseks. Ema ja õed naasid kodumaale, kuid Bogdan nendega
kaasa ei sõitnud. Tema jäi tehnikumiõpinguid lõpetama. Ent juba järgmisel
päeval pärast lõpudiplomi kättesaamist, 15. juunil 1957, ta arreteeriti
nõukogudevastaste väljaütlemiste eest ja mõisteti viieks aastaks
vangilaagrisse. Pärast vabanemist naasis Ukrainasse, asus elama ja Ternopili
oblastisse, kus töötas elektrimontöörina. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Klõmtšak unistas maale elama asumisest ja oma majapidamise
rajamisest. Ent talunikke sel ajal Ukrainas enam järel ei olnud ja ainuüksi
mõte nõukogude kolhoosidest oli tema jaoks vastuvõetamatu. Venekeelne jutt, mis
üha enam tõrjus välja ukraina keelt, kutsus temas esile raevuhood. Idanes soov
siit võimalikult kaugele põgeneda, ükskõik kuhu, kas Ameerikasse või Kanadasse,
kus saaks põldu harida, karja kasvatada ja kirjutada. Ta luges palju ja
kirjutas ulmelis-poliitilisi novelle.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Palju aastaid haudus Bogdan põgenemisplaani ja tegi luureretkeid Nõukogude impeeriumi piirialadel, kuni viimaks sai plaan küpseks.
Sõitnud 22. septembril 1978 rongiga ühte Türkmenistani mahajäetud raudteejaama,
kõndis kaks päeva mööda kõrbe Iraani piirini. Et teda lennukitelt ei nähtaks,
kaevus ta päeval nagu sisalik liiva sisse ja kõndis öösiti. Jõudnud esimese
piiritarani, roomas Klõmtšak selle alt läbi. Ta ei teadnud, et sel hetkel
lülitus sisse häiresignaal. Ent tal vedas. Hiljem sai Klõmtšak kohtutoimikust
teada, et piirivalvekordonis arvati, et jälle läks üks rebane piiritarast läbi
ja korrapidajaohvitser lülitas häiresignaali välja. </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Viie kilomeetri kaugusel oli teine tara, mille ta läbi lõikas
ja oligi Iraanis. Enam ta end ei varjanud ja esimesse külla jõudes nõudis ta
enda politseisse viimist, kus teatas, et on põgenenud N Liidust poliitilistel
põhjustel ja palus viia Teherani Ameerika saatkonda.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Klõmtšak viidi Tabrizi ja pandi vanglasse. Toit oli seal hea
ja tingimused suurepärased. Temaga hakkas rääkima šahhi politsei esindaja,
kellele Bogdan jutustas avameelselt kõigist oma vintsutustest. Vahepeal oli KGB oma Iraani informaatorite kaudu teada saanud, et keegi
oli üle piiri läinud. Nõukogulased saatsid Teherani telegrammi, milles teatasid
Iraani on põgenenud ohtlik kurjategija ja mõrtsukas ning nõudsid ta
väljaandmist.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Šahh muidugi ei tahtnud oma ähvardava põhjanaabriga suhteid
rikkuda. Veidi aega küll puigeldi, ent 1. oktoobril 1978, üheksa päeva pärast
piiriületust, panid politseinikud Bogdani autosse, sõidutasid piirile ja andsid
nõukogulastele üle. Klõmtšak ei suutnud kuidagi uskuda, et ta välja antakse.
Iraan oli ju USA sõber! Vaba maailm reedab ta?! Kui teda üle piiri irvitavate
kagebistide juurde viidi, sülgas ta Iraani ohvitserile näkku ja ütles ukraina
keeles: „Olge te neetud, teie maa ja teie riik!“<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Klõmtšakile mõisteti kodumaa reetmise paragrahvi alusel
viisteist aastat vangistust ja viis asumist, mis oli maksimaalne karistus
surmanuhtluse järel. Karistust hakkas ta kandma Permi oblastis asuvas
poliitvangilaagris nr VS 389-36.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Kui aga šahhirežiim islamirevolutsiooni tagajärjel kokku
varises ja Homeini poolehoidjad alustasid massirepressioone parem- ja
vasakpoolsete, moslemite ja ateistide, ohvitseride ja poliitikute kallal, oli
seda Tšistopoli vangla kambris raadiost kuulaval Klõtšakil põhjust kahjurõõmu
tunda. Tema needus oli täide läinud. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">1. augustil 1981 saabusin ma pärast üle kahe kuu kestnud
vangitappi (isegi Katariina ajal oleks hobutapiga kiiremini saanud) 36.
laagrisse. Sel ajal viibis Klõmtšak juba seal viimaseid päevi. 16. juunil
oli ta laagris toimunud kohtuistungil mõistetud kolmeks aastaks Tšistopoli
vanglasse ja ootas tappi saatmist (see toimus 17. septembril). Lisaks mitmesugustele
rikkumistele (tööst keeldumine, normi mittetäitmine, mittelugupidav suhtumine
valvuritesse, nagu nende mitte tervitamine, peakatte peast mittevõtmine, püsti
tõusmata jätmine valvurite sisenemisel jne) oli peamiseks süüdistuseks 24.
juunil aset leidnud vahejuhtum lipnik Samokar’iga, kes püüdis ära võtta
ukraina keele sünonüümide sõnastikku, mida Klõmtšak koostas. Puhkenud kähmluses
lõi Samokar Klõmtšaki peaga vastu lauda ja sõnastik konfiskeeriti kui „laagris hoidmiseks
mitte ettenähtud materjal“. Protestiks kuulutasid laagri aktiivsemad
poliitvangid välja lühiajalise tööseisaku. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Minul ei õnnestunudki Klõmtšakiga õieti tuttavaks saada. Olin
alles äsja laagrisse saabunud ja sealsetele asukatele võõras. Lisaks äratas
kahtlusi mu harukordselt lühike karistusaeg (2 aastat laagrit ja kaks asumis),
nii et mul kulus üksjagu aega, et umbusaldus kummutada. Ent Klõmtšak oli
üleüldse omaette hoidev ja seltsimatu vang, nii et piirdusime teineteise teretamisega,
kui omavahel kokku puutusime. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Klõmtšaki edasine elukäik kulges järgmiselt. 1987. aastal
keeldus ta kategooriliselt ülalnimetatud avaldust kirjutamast ja teda hoiti
vangistuses edasi. Alles 1990. aastal tunnistati N Liidu ülemkohtu pleenumi
otsusega, et ta poliitilistel põhjustel süüdimõistmine oli olnud põhjendamatu ja
ta kuritegu klassifitseeriti ebaseaduslikuks piiriületuseks ilma nõukogudevastase
eesmärgita, mille eest sai mõista mitte viisteist, vaid kolm aastat. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Pärast vabanemist elas ta mõnda aega Kiievis, Ternopilis ja
asus hiljem Lvivi. Bogdan Klõmtšak läks manala teele 21. juunil 2018. </p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-37860683400673567622020-11-14T09:49:00.000+02:002020-11-14T09:49:00.093+02:00Kuidas Iraani šahh mu laagrikaaslase välja andis<div style="text-align: justify;"><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Wyj75r1FrfI/X6-HTXFDGlI/AAAAAAAAFyg/XfipD9N450kSruUzeA0Kh-afoMsRXJQzQCLcBGAsYHQ/s275/images.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="183" data-original-width="275" src="https://1.bp.blogspot.com/-Wyj75r1FrfI/X6-HTXFDGlI/AAAAAAAAFyg/XfipD9N450kSruUzeA0Kh-afoMsRXJQzQCLcBGAsYHQ/s0/images.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Lennuk AN-2, mis pole Zossimovi lennuk.</i> <br /></td></tr></tbody></table>23. septembril 1976, lennates Azerbaidžaani NSV tsiviillennundusele
kuuluva postilennukiga AN-2 maršruudil Puškino-Lenkoran, võttis 37aastane Nõukogude õhuväe eruleitnant Valentin Zossimov kursi Iraanile, ületas riigipiiri ja maandus
Ida-Aserbaidžaani provintsis Ahari linna lähistel. Pole teada, mis oli selle
erakordse põgenemise põhjuseks, küll aga see, et Zossimovil jäi Bakuusse maha
abikaasa Tatjana ja kaks last.</div><div style="text-align: justify;">Zossimovil
läks viperusteta korda ületada N Liidu ülivalvatud riigipiir ja pärast Iraani
pinnal maandumist, palus lendur poliitilist varjupaika. Talle selgitati, et
asüüli võimaldamine võib oluliselt kahjustada Iraani ja N Liidu vahelisi
suhteid ning soovitati taotleda varjupaika USAlt.</div><div style="text-align: justify;">Paar
päeva hiljem, kui Zossimovi põgenemislend oli juba üldteatavaks saanud, esitas
N Liidu saadik Iraanis sealsele valitsusele protestinoodi, milles nõudis
Zossimovi kui sõjaväelasest desertööri väljaandmist. Zossimovi juhtumi muutis
komplitseerituks veel üks asjaolu. 17 päeva enne Zossimovi meisterlikku ülelendu
oli maailma vapustanud tõeliselt sensatsiooniline põgenemine N Liidust. 6.
septembril 1976 lendas 29aastane hävituslendur Viktor Belenko oma ülimoodsa MiG-25ga
Jaapanisse, palus USAlt poliitilist varjupaika ja sai selle. Ameeriklased olid erakordselt
õnnelikud, et said jaapanlastelt käest oma valdusse kõige moodsama Nõukogude lahingulennuki.
Õhulaev võeti juppideks ja uuriti üksipulgi läbi. Hiljem tagastati kastidesse
pakitud lennukiosad N Liidule. Belenko aga üllitas 1980. aastal Reader's
Digesti ajakirjaniku John Barroni abil kirjutatud elulooraamatu „MiG Pilot: The
Final Escape of Lieutenant Belenko“.</div><div style="text-align: justify;">Erinevalt
Belenkost ei pakkunud paraku ei Zossimov ega ta lennuk ameeriklastele huvi. Nemad olid juba oma suure kala kätte saanud ja mingi prügikala neid enam
ei huvitanud. Nõnda siis pesi USA saadik Iraanis Richard Helms käed puhtaks,
väites silmakirjalikult, et neile pole esitatud ametlikku varjupaigataotlust.</div><div style="text-align: justify;">Arusaadavalt
oli nõukogude ladvik mõlemast põgenemisest äärmiselt häiritud. Pole teada, kui
palju pagunikandjaid kuppudest ilma jäi või patuoinasteks tehtud lihtsõdureid
karistusüksustesse saadeti, ent on selge, et nuheldatute arv ei saanud olla väike.
Jaapani ja USAga polnud midagi peale hakata peale Belenko väljanõudmise, mis
oli muidugi asjatu lootus. Iraaniga aga oli teine
lugu. Ning selleks et peatada lendurite välismaale põgenemise „epideemiat“,
algatas N Liit Iraani vastu erakordselt tugeva survekampaania, ähvardades
hakata relvade ja rahaga varustama aserbaidžaani ja kurdi separatiste. Iraani
piiril asuvad väeüksused viidi kõrgendatud sõjalisse valmidusse.</div><div style="text-align: justify;">Lisaks
sellele oli Iraani ja N Liidu vahel 1973. aastal sõlmitud leping, mille
kohaselt pidi Iraani riiki illegaalselt saabunud Nõukogude kodanikud N Liidule välja
andma. See leping läks küll vastuollu ÜRO 1951. aasta põgenike staatuse
konventsiooniga, ent millal on rahvusvahelised õigusnormid nõukogulasi seganud.
Vaatamata sellele, et Zossimovi väljaandmise vastu protesteerisid paljud
rahvusvahelised inimõiguste kaitse organisatsioonid ja üksikisikud, nende seas
ka Stalini tütar Svetlana Allilujeva, akadeemik Andrei Sahharov, Moskva
Helsingi grupi liikmed Jelena Bonner, erukindral Pjotr Grigorenko, akadeemik
Juri Orlov ja Ukraina Helsingi grupi liider kirjanik Mõkola Rudenko, kõlasid
nende hääled kurtidele kõrvadele. Iraani šahh Moḩammad Reẕā Pahlavī, kes koos kaunitarist abikaasaga oli aasta varem Tallinna väisanud, andis Zossimovi
rahumeeli nõukogulastele välja.</div><div style="text-align: justify;">Ent šahhirežiimi
päevad olid juba loetud. Vaevalt poolteist aastat hiljem algasid Teheranis
massilised streigid ja meeleavaldused, kus nõuti šahhi tagasiastumist. 1979.
aasta algul oli šahh sunnitud troonist loobuma ning eksiili pagema. Nn
islamirevolutsiooni järel sai Iraanist keskaegse elukorraldusega teokraatlik riik ja rahvusvahelise terrorismi innukas toetaja. Kas karma oli šahhi kätte saanud?</div><div style="text-align: justify;">Sarnaselt
ajatollade-eelsel ajal N Liidule välja antud paljudele Iraani jõudnutele, jagas
nende saatust ka Zossimov. 25. oktoobril 1976 anti ta üle nõukogulastele. Edasi
kulges tema saatus tuntud rada pidi. Zossimov võeti KGB poolt vahi alla,
esitati Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 64 alusel süüdistus kodumaa
reetmises ja mõisteti 12 aastat vabadusekaotust range režiimiga vangilaagris.
Karistust kandis ta Permi oblasti Tšussovoi rajoonis asuvas eriti ohtlike
riiklike kurjategijate (poliitvangid) laagris nr VS 389/36.</div><div style="text-align: justify;">Aastail
1981-82 viibisin selles laagris ka mina (pärast mu asumisele saatmist 1982.
aasta detsembris, toodi sinna Tiit Madisson; enne meid oli seal olnud kadunud
Kalju Mätik) ja mul oli juhus Zossimoviga tutvuda. Laagris oli ta hüüdnimeks
„Piloot“. Tegemist oli igati ausa, korraliku ja kaaslaste poolt lugupeetud
vangiga. Kuigi ta ei kuulunud laagri nn poliitilise eliidi hulka, töötas
katlakütjana, laagrisiseses võitluses poliitvangide õiguse eest ning
administratsiooni omavoli vastu suurt ei osalenud, võttis ta ometi osa mõnest
protestiaktsiooniks, kui mõnd kaasvangi oli valvurite poolt ülekohtuselt
koheldud või mõnele haigestunule jäeti arstiabi osutamata.</div><div style="text-align: justify;">Laagrikaaslased
kuulasid suure huviga tema kurva loo üksikasju, millest mulle on iseäranis
meelde jäänud see, kuidas toimus ta üleandmine nõukogulastele. „Piloot“ jutustas,
kuidas tal seoti silmad kinni ja talutati kuhugi. Talle ei selgitatud, kuhu ta
viiakse ja mis juhtuma hakkab, ent kui ühel hetkel kargas talle ninna vänge kirsasaapamäärde
hais, sai ta lõplikult aru, mis on tulemas.</div><div style="text-align: justify;">Kahjuks
ei õnnestunud mul välja selgitada „Piloodi“ edasist käekäiku. Tema karistusaeg
pidanuks lõppema 1988. aasta 25. oktoobril. Teadaolevalt oli ta laagris veel
1986. aastal.</div><div style="text-align: justify;">Zossimov
ei olnud sugugi ainuke šahhi ohver, keda mul õnnestus kohata. Peale tema viibis
36. laagris veel ukrainlane Bogdan Klõmtšak, kes oli jalgsi Nõukogude-Iraani
piiri ületanud. Temast teeme lähemalt juttu edaspidi.</div><p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-24072723887449198932020-10-17T17:00:00.002+03:002023-04-27T10:00:09.823+03:00PATAREI MÄRKMED<h1 style="text-align: left;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-0SUeoHUzAtY/X4qroVAShnI/AAAAAAAAFvg/z4Cc-H0WD6sWhatKEmaLIyomGtBX1mqWwCLcBGAsYHQ/s466/Patarei.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="466" data-original-width="369" height="640" src="https://1.bp.blogspot.com/-0SUeoHUzAtY/X4qroVAShnI/AAAAAAAAFvg/z4Cc-H0WD6sWhatKEmaLIyomGtBX1mqWwCLcBGAsYHQ/w506-h640/Patarei.png" width="506" /></a></div></h1><h2 style="text-align: center;">Saateks</h2>
<blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">4. detsembril 1980 kell 9<u><sup>00</sup></u> saabus
Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudi (KRPI) Tartu sektori
ruumidesse KGB<a href="file:///C:/Users/Viktor/Documents/Minu%20oma/V%C3%A4givallatu%20vastupanu/Patarei%20m%C3%A4rkmed.docx#_ftn1" name="_ftnref1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[1]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
töötajate brigaad: alampolkovnik Arnolds Revalds Riiast, KGB Tartu osakonna
ülem major Anti Talur, major Kolju ja vanemleitnant Poljakov Tallinna KGBst.
Kaasas oli ka tõlk Ludmilla Padermaa. Esitati order minu töökoha ja isiku
läbiotsimiseks. Töökoha läbiotsimisel võeti ära pakk valget paberit, minult aga
taskumärkmik ja paberileht mingi masinakirjatekstiga. Seejärel pandi mind halli
„Volgasse“ ja sõidutati Pagari tänaval asuvasse Tallinna KGB peamajja. Seal
esitati süüdistatava kriminaalvastutusele võtmise määrus, mille kohaselt mind
süüdistati Eesti NSV Kriminaalkoodeksi (KrK) § 68 lg 1 järgi nõukogudevastases
agitatsioonis ja propagandas. Samas toimus ka esimene ülekuulamine.<span style="mso-tab-count: 1;"> </span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Nende
toimingute järel sõidutati mind Tallinnas Kalaranna tn 1 asuvasse
Eeluurimisisolaatorisse nr 1 ehk rahvakeeles Patarei vanglasse. Selle 19.
sajandi keskel merekindluseks rajatud ja eelmise sajandi algul vanglana
tegevust alustanud rajatise paksude müüride vahel tuli mul veeta veidi üle viie
kuu, kuni mind pärast 23.-24. aprillil 1981 Eesti NSV Ülemkohtus peetud
kohtuprotsessil kaheks aastaks vangilaagrisse ning sellele järgnevale
kaheaastasele asumiselesaatmisele mõisteti.<span style="text-align: left;"> </span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kuna
eeluurimisealusel oli õigus teha kriminaalasjaga seotud ülestähendusi, asusin toimuvat
talletama ruudulisse vihikusse, mille olin saanud endaga ühes võtta. Märkmetes keskendusin
peamiselt ülekuulamistel esitatud küsimustele, samas kui elu-olu Patarei
vanglas on leidnud tagasihoidlikumat kajastust. Siiski olen ära toonud
kambrikaaslaste nimed ja nende karistused, et oleks ülevaade, millises
seltskonnas pidin eeluurimise ajal viibima. Mõnevõrra rohkem on teavet Patarei
elu kohta minu poolt väljasmugeldatud kirjas, mis on ära toodud lisas. Samuti olen
lisadesse paigutanud minu kriminaalvastutusele võtmise määruse, ülevaate
kohtuprotsessist, kohtuotsuse, Tiit Madissoni kahasse koostatud ühisavalduse
liitumaks Balti apelliga ning Patareist ja tapiteekonnalt salaja saadetud kirju.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Märkmevihiku
saatus kujunes järgmiseks. Esialgu pidi minu kaitsjaks kohtus olema Tallinna II
õigusnõuandla advokaat Lembit Liiva. Temaga kohtusin ainult ühel korral ning
sedagi prokurör Adolf Kessleri ja uurija Heino Kruusma juuresolekul
kriminaaltoimiku sulgemisel 31. märtsil 1981. Ootamatult selgus, et Liiva
asemel on minu kaitsjaks määratud Tallinna I õigusnõuandla advokaat Kaljo Kägi.
Olin veendunud, et poliitilistel kohtuprotsessidel on kaitsjate käed igal juhul
seotud, ent halvemal juhul kujunevad nad täiendavateks süüdistajateks. Seetõttu
ei teinud ma advokaatide vahetusest suuremat numbrit, kuna kavatsesin kohtus kaitsjast
niikuinii loobuda. Siis ma muidugi ei teadnud, et Kägi näol oli tegemist poliitiliste
protsesside esineva stammkaitsjana, kelleks sai olla vaid KGB poolt usaldatud
tegelane. Hiljem selgus, et ta oli tegutsenud kaitsjana Eesti demokraatide
kohtuprotsessil Mati Kiirendi ning Lagle Pareki, Arvo Pesti ja Heiki Ahoneni
kohtuprotsessil Pesti kaitsjana. Lisaks sellele oli olnud Sven Kreegi<a href="file:///C:/Users/Viktor/Documents/Minu%20oma/V%C3%A4givallatu%20vastupanu/Patarei%20m%C3%A4rkmed.docx#_ftn2" name="_ftnref2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[2]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> ja Jan Kõrbi<a href="file:///C:/Users/Viktor/Documents/Minu%20oma/V%C3%A4givallatu%20vastupanu/Patarei%20m%C3%A4rkmed.docx#_ftn3" name="_ftnref3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[3]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> kaitsja nende üle peetud
kohtuprotsessidel. Selline minevik ei seganud Kägit aga sugugi Eesti
taasiseseisvumise järel üles astumast üliägeda rahvuslasena, kes oma
kirjutistes nõudis dekoloniseerimist ning esines ägedalt Euroopa Liitu astumise
vastu. Samas tuleb tunnistada, et nii minu kui ka teadaolevalt Pesti ja
Kiirendi kaitsjana käitus ta kohtus suhteliselt korrektselt. </p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Kägi kui
kaitsjaga oli mul ainus privaatne kohtumine Patarei vanglas vahetult enne
kohtuistungi algust, s.o 22. aprillil 1981. Jutuajamise käigus näitasin Kägile
oma märkmeid ja palusin need üle anda minu töökaaslasele ja korteriperenaisele
Ülle Einastole. Kägi oli neist märkmetest väga huvitatud ja lubas need ka edastada.
Pärast asumiselt naasmist sain teada, et ta ei olnud oma lubadust täitnud.
Arvasin, et ta andis need KGBle, kuid sellepärast ma eriti ei muretsenud, sest
neis ei olnud midagi inkrimiteeritavat. Lisaks sellele sain Einastolt kuulda,
et ta olevat andnud Kägile 25 rubla palvega see mulle edasi anda. Mingit raha
ma temalt muidugi ei saanud. Kuid märget selle kohta, et Kägi oleks raha KGBle
üle andnud minu toimikus ei olnud. Tõenäoliselt pistis selle raha oma taskusse lugedes
seda lisatasuks minu ema poolt talle 24. aprillil 1981 makstud
advokaadihonorarile, mis oli 100 rbl.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Millagi
1992. aasta lõpul või 1993. aasta algul võttis Kägi minuga ootamatult ühendust
ja küsis, kas tahan oma märkmeid tagasi saada. Nii ma need tagasi saingi.</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">Allpool
toodud märkmed on äratoodud ehedal kujul ja muutmata kirjaviisis. Parandatud on
üksnes mõned ilmsed kirjavead. Nurksulgudes on minu poolt hiljem tehtud
lisandused, allmärkustes olen lahti seletanud mõningaid vähemtuntud asjaolusid.
</p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><br /></p></blockquote><p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p></o:p></p>
<p align="right" class="MsoNoSpacing" style="text-align: right;">Viktor Niitsoo</p><p align="right" class="MsoNoSpacing" style="text-align: right;"><br /></p><p align="right" class="MsoNoSpacing" style="text-align: right;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p> </o:p><a href="file:///C:/Users/Viktor/Documents/Minu%20oma/V%C3%A4givallatu%20vastupanu/Patarei%20m%C3%A4rkmed.docx#_ftnref1" name="_ftn1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 10pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[1]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Julgeoleku Komitee. Allpool on selle
kohta kasutatud lühendit RJK.</p><div style="mso-element: footnote-list;"><div id="ftn1" style="mso-element: footnote;"><p class="MsoFootnoteText"><o:p></o:p></p>
</div>
<div id="ftn2" style="mso-element: footnote;">
<p class="MsoFootnoteText"><a href="file:///C:/Users/Viktor/Documents/Minu%20oma/V%C3%A4givallatu%20vastupanu/Patarei%20m%C3%A4rkmed.docx#_ftnref2" name="_ftn2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 10pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[2]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Pärnu Lydia Koidula nimelise teatri komandant Sven Kreek (1930-1975) üritas
1974. aastal Moskvas ja Leningradis levitada oma ühiskonnakriitilisi kirjutisi
“Sotsialismi eest, riigikapitalismi vastu” ja “Mida teeb vene rahvas nüüd”.
Mõlemad kirjatööd olid tõlgitud vene keelde ja avaldatud Lev Gorn’i varjunime
all. 24. detsembril 1974 teostas KGB läbiotsimise Kreegi elu- ja töökohas ning 20.
jaanuaril 1975 ta arreteeriti. 3. juunil 1975 mõistis ENSV Ülemkohus (eesistuja
Hilda Uusküla) Sven Kreegi sundravile erirežiimiga vaimuhaiglasse. 8. augustil
1975 poos Kreek end Patarei vangla kongis üles.<o:p></o:p></p>
</div>
<div id="ftn3" style="mso-element: footnote;">
<p class="MsoFootnoteText"><a href="file:///C:/Users/Viktor/Documents/Minu%20oma/V%C3%A4givallatu%20vastupanu/Patarei%20m%C3%A4rkmed.docx#_ftnref3" name="_ftn3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 10pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;">[3]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Tallinlane Jan Kõrb (s 1955) arreteeriti KGB poolt 14. mail 1984. 19. märtsil
1985 mõisteti ENSV Ülemkohtu (eesistuja M. Lõiv) poolt ENSV KrK § 68 lg 1
alusel Kõrbile neli aastat vabadusekaotust ühes sellele järgneva
asumiselesaatmisega neljaks aastaks. Kõrb tunnistati süüdi selles, et ta
aastail 1982-1983 saatis Jüri Linale Stockholmi grupiviisilises vägistamises
süüdi mõistetud Raimond Rosenfeldt’i süüasja materjale, mille tagajärjel Lina
saavutas Rosenfeldti lülitamise Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse
(EVVA) poliitvangide nimekirja. Peale selle levitas Kõrb Lina raamatut „Öised
päevad“, Juhan Talve artiklit “Venestuspoliitika eile ja täna”, artikleid
välis-eesti ajakirjandusest jm materjale.<o:p></o:p></p><p class="MsoFootnoteText"><a href="https://docs.google.com/document/d/1JrPYzRSKCzQtQ0as21okr5Vy07YAosj_/edit?usp=sharing&ouid=107577842966652198442&rtpof=true&sd=true">PATAREI MÄRKMED</a><br /></p>
</div>
</div>Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-58942350020462107432019-10-04T09:54:00.001+03:002020-04-17T19:57:31.207+03:00IN MEMORIAM KALJU MÄTIK<div style="text-align: center;">
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-brrHyXlfL0k/XZbpjCvk-AI/AAAAAAAAEII/GE9eW_vvQo0YEy4gJvNl2oOSZBXXN48yACLcBGAsYHQ/s1600/86234cc01f0d51fe8804a8d9c2aca909d42807b9.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: justify;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="569" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-brrHyXlfL0k/XZbpjCvk-AI/AAAAAAAAEII/GE9eW_vvQo0YEy4gJvNl2oOSZBXXN48yACLcBGAsYHQ/s400/86234cc01f0d51fe8804a8d9c2aca909d42807b9.jpg" width="282" /></a></div>
<div style="text-align: left;">
<span style="text-align: justify;"><span style="text-align: justify;">Järjest kitsamaks jääb meie ring… Viinakuu teisel päeval kustus vabadusvõitleja Kalju Mätiku eluküünal. Toonela teele läks mees, kes möödunud sajandi kuuekümnendate lõpul sukeldus N Liidu okupatsiooni vastasesse põrandaalusesse vastupanuliikumisse, osales Gulagi vangistuse järel avalikus vastupanus ja üldrahvalikus võitluses Eesti iseseisvuse taastamise eest ning oli poliitiliselt tegev kuni viimaste elupäevadeni. Alates 23. augustil 1987 toimunud Hirvepargi meeleavaldusest, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist, tähistamist ja tagajärgede likvideerimist, s.o Eesti iseseisvuse taastamist, võis fotoaparaadi ja diktofoniga varustatud Kaljut näha pea igal poliitilisel meeleavaldusel ja piketil. </span><o:p style="text-align: justify;"></o:p><span style="text-align: justify;">Ja mitte ainult sündmuste jälgijana, vaid enamasti ka sõna sekka ütlemas.</span></span><br />
<span style="text-align: justify;">Kalju sündis 6. septembril 1932 Tartus. Keskkooli lõpetamisel järel üritas
ta saada lenduriks, ent pika kasvu tõttu jäi see unistuseks. Lohutuseks jäid
langevarjuhüppeid, mida ta harrastas kõrge vanuseni.</span><span style="text-align: justify;"> </span><span style="text-align: justify;"> </span><span style="text-align: justify;"> </span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Pärast armeeteenistust lõpetas ta 1959. aastal Tallinna
Polütehnilise Instituudi (TPI) elektriinsenerina. 1959-60 töötas Eesti Energia
Põhja Kõrgepingevõrkudes. 1961 astus TPI aspirantuuri. Samaaegselt töötas TPI
automaatika kateedri assistendina. Tegeles ka tehnilise tõlkimisega.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
1970. aastal tutvus Kalju mitme põrandaalusest
vastupanuliikumises osalejaga, keda hakati nimetama Eesti demokraatideks, ja
hakkas tegema kaastööd omakirjastuslikele väljaannetele. Koos Artem Juskevitši
ja Arvo-Gunnar Varatoga võttis ta osa Eesti Rahvusrinde (ERR) programmi
koostamisest. Programmis seati eesmärgiks demokraatliku riigikorra taastamine
Eestis ja referendumi läbiviimine Eesti riikliku staatuse määramiseks. Osales ka
Eesti Demokraatliku Liikumise (ERR) programmi koostamisel, toimetas
omakirjastuslikku ajakirja Eesti Rahvuslik Hääl, mida ilmus 6 numbrit.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
1972. aastal võttis ta osa EDLi ja ERRi poolt ÜRO
Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile saadetud memorandumi koostamisest, milles
nõuti Nõukogude okupatsiooni lõpetamist ja Eesti iseseisvuse taastamist. Osales
EDLi strateegia ja taktika väljatöötamisel, mis pidi kujunema vastupanuvõitluse
praktiline käsiraamat. Oli salakirja süsteemi SAMAS autor ja põrandaaluste
gruppide omavaheliste salasõnumite vahetamise mooduse väljatöötaja.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
13. detsembril 1974 arreteeriti ta KGB poolt seoses EDL
ja ERR liikmete vastu algatatud kriminaalasjaga. Eeluurimise ajal toimetati ta erietapiga
kurikuulsasse Moskva Serbski nimelisse Psühhoneuroloogia Instituuti, kus püüti
vaimuhaigeks tembeldada põhjusel, et ta ei andnud eeluurimisel tunnistusi.
21.-31. oktoobril 1975 toimunud kohtuistungil mõistis ENSV Ülemkohus Kalju nõukogudevastase
agitatsiooni ja -propaganda ja nõukogudevastase organisatsiooni tegevuses
osalemise süüdistusel 6 aastaks vangilaagrisse. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Karistuse kandis Permi oblasti nn eriti ohtlike riiklike
kurjategijate range režiimiga vangilaagris 389/36. Vabanes 13. detsembril 1980.
Täiendava karistusena kohaldati talle ühe aasta jooksul
administratiivjärelevalvet. Selle perioodi jooksul ei tohtinud Kalju lahkuda
Tallinna linna piiridest, pidi viibima elukohas alates kella 22st õhtul kuni
6ni hommikul ning pidi kord nädalas end miilitsas registreerima. Administratiivjärelevalvet
pikendati ilma igasuguste põhjendusteta 3 kuu võrra. Asus tööle
Meditsiinitehnika Remondi Ettevõttesse, hiljem Eesti Onkoloogiakeskusesse.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Vangistusest vabanenuna jätkas osalemist
vastupanuliikumises. Tegeles inim- ja rahvusõiguse juhtumite
väljaselgitamisega, võimude poolt keelatud kirjanduse levitamise, avalike kirjade
ja pöördumiste koostamisega. Andis allkirja mitmele kollektiivsele
protestikirjale.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Mätik osales aktiivselt taasiseseisvumisprotsessis, oli Molotov-Ribbentropi
Pakti Avalikustamise Eesti Grupi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
asutajaliige ning Eesti Kongressi saadik. Alates aastast 2011 on ta Eesti
Iseseisvuspartei liige.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Vaatamata kõrgele eale, töötas ta osalise koormusega
assistendina Tallinna Tehnikaülikkooli Merekolledži Laevamehaanika lektoraadis.
Töö kõrvalt avaldas ta arvukalt poliitika- ja ajaloo teemalisi kirjutisi
ajakirjas Kultuuri ja Elu ning tegeles aktiivselt tõlkimisega. Nii näiteks on Kalju
poolt eesti keelde ümber pandud tema võitluskaaslase Soldatovi mälestusraamat
(Sergei Soldatov. Taassünni põuavälgud. – Ortwill, Tallinn, 2012.) <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kalju on ka keskne tegelane põrandaaluste demokraatide tegevusest kajastavas tõsielusfilmis Põranda all (režissöör Marianna Kaat.) </div>
<div class="MsoNoSpacing">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
2006. aastal autasustati teda Riigivapi IV klassi teenetemärgiga.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Olgu sulle muld kerge, Kalju. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></div>
Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-20752629552791077342019-07-01T09:44:00.001+03:002020-04-17T19:58:55.140+03:00Vassili Tjorkin – valgete ülemvõimu pooldaja<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Kõiksugu sallivuslastel, näriliseparteilastel, sotsidel ja muudel silmakirjateenritel ning mõistagi ka neid ümmardaval peavoolumeedial jäi jahmatusest hing kinni, kui EKRE fraktsiooni liige Ruuben Kaalep tähistas Riigikogu XIV koosseisu avaistungil ametivande andmist käemärgiga, mis kujutas endast pöidla ja nimetissõrme abil moodustatud ringi. Kui „euroopalike väärtuste eestvõitlejad“ kõnevõime tagasi said, puhkes sedamaid taevani kostuv ulgumine ja hammaste kiristamine. Nimelt näidanud Kaalep käemärki, millel olevat valgete ülemvõimu („White power“) toetav tähendus, mida kasutavat kurikuulus neegreid lintšiv Ku Klux Klan ja ka Uus-Meremaal Christchurchis mošeedes 50 inimest tapnud ja 48 haavanud Brenton Tarrant.<br />
<span style="text-indent: 35.4pt;">Kaalep oli teisel arvamusel, tema meelest oli see on hea tuju ehk „kõik on OK” märk. </span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
<span style="text-indent: 35.4pt;">Kaalepi toetuseks ja
protestiks talle osaks saanud kanakarja kambakale ning sellega seoses ka EKRE pihta suunatud rünnakutele, õrritasid </span><span style="text-indent: 47.2px;">valitsusliikme ametivande andmisel </span><span style="text-indent: 47.2px;">liberaalset üldsust </span><span style="text-indent: 35.4pt;">sama käemärgiga ka Mart ja Martin Helme. Mis muidugi andis EKRE
vastastele rünnakutele uut hoogu küündides isegi BBCsse ja New York Times’i
veergudele. Olgu öeldud, et mõlema meediakanali puhul on tegemist nn
liberaalsete väärtuste eestkõnelejatega, kes näiteks ebaseadusliku sisserände,
migrantide poolt sooritatud kuritegude, sh naistevastase vägivalla, või homoagenda käsitlemisel jäävad </span><span style="text-indent: 47.2px;">valgusaastate kaugusele aja</span><span style="text-indent: 35.4pt;">kirjanduslikust
tasakaalukusest ja objektiivsusest .</span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
<span style="text-indent: 35.4pt;">Mida aga ülalnimetud
õigestimõtlejad ilmselt ei tea, on tõsiasi, et „OK“ või siis „White power“
käemärki kasutasid ka Teises maailmasõjas Punaarmee võitlejad. Igatahes on selle tunnistuseks silmapaistva Nõukogude maalikunstniku ja graafiku, Punatähe, Tööpunalipu ja
Lenini ordenite kavaleri Juri Neprintsevi (1909–1996) maal "Puhkus pärast lahingut", mille on kujutatud
legendaarset sõdalast Vassili Tjorkinit just nimelt seda kurikuulsat käemärki
näitamas.</span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-jepEGm4Lsms/XRmg3Kq1p7I/AAAAAAAADGo/_WcYoGthdtkv3SSdtA1xE20D7hf98FHhwCLcBGAs/s1600/tjorkin.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="465" data-original-width="827" height="359" src="https://1.bp.blogspot.com/-jepEGm4Lsms/XRmg3Kq1p7I/AAAAAAAADGo/_WcYoGthdtkv3SSdtA1xE20D7hf98FHhwCLcBGAs/s640/tjorkin.png" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Fotod: <a href="https://russian.rt.com/science/article/426422-75-let-vasilii-tyorkin-poema-publikaciya">https://russian.rt.com/science/article/426422-75-let-vasilii-tyorkin-poema-publikaciya</a><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-bBrqunrlVbo/XRmiAi_gIII/AAAAAAAADGw/cURtxv8t9oE7N4BOPbX4W5Epkic_GeqMACLcBGAs/s1600/tjorkin%2B2.PNG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="165" data-original-width="179" src="https://1.bp.blogspot.com/-bBrqunrlVbo/XRmiAi_gIII/AAAAAAAADGw/cURtxv8t9oE7N4BOPbX4W5Epkic_GeqMACLcBGAs/s1600/tjorkin%2B2.PNG" /></a>Tegelikku
Vassili Tjorkinit pole kunagi olemas olnud. Tema on väljamõeldud tegelane, <span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt;">olles kuulsa Nõukogude kirjaniku Aleksandr Tvardovski (1910-1971) samanimelise poeemi kangelane. </span><span style="text-indent: 35.4pt;">Olgu märgitud, et aastail
1950-54 ja 1958-70 oli Tvardovski kirjandusajakirja </span><i style="text-indent: 35.4pt;">Novõi mir</i><span style="text-indent: 35.4pt;">
peatoimetaja. Suuresti tänu Tvardovkile kujunes ajakiri nn Hruštšovi sulaperioodil
liberalismi ja demokraatliku sotsialismi lipulaevaks, kus ei peljatud ära
trükkida ka kirjutisi, mille üllitamine oleks mõned aastad varem olnud mõeldamatu.
Nii näiteks õnnestus Tvardovskil saada kompartei esimeselt sekretärilt
personaalne luba avaldada tollal veel verisulis kirjaniku Aleksandr Solženitsõni
Gulagi laagrite teemaline lühijutustus „Üks päev Ivan Denissovitši elus.“ </span></div>
<br />
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
Aastail 1941-42 töötas Tvardovki
edelarinde ajalehe <i>Krasnaja Armija</i> toimetuses. Neil aastatel sündis ka
poeem „Vassili Tjorkin“ ehk teise pealkirjaga <i>Kniga pro boitsa bez natsala
ei kontsa</i> (Lugu sõdurist alguse ja lõputa), millest sai Tvardovski kõige
kuulsam teos. See on jutustus Suure Isamaasõja episoodidest, mis on üksteisega seotud peategelase isiku läbi ning mis kujunes kultusteoseks sõjaaegsele põlvkonnale. Samas äratab tähelepanu, et „Vassili
Tjorkinis“ ei leidu kohta ideoloogilisele propagandale, samuti ei ole selles
mainitud ei Stalinit ega parteid. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
Eesti keeles avaldati „Vassili
Tjorkin“ Vladimir Beekmani tõlkes1957. aastal.<o:p></o:p></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7857734174250157091.post-75006021622724377652019-05-26T10:25:00.000+03:002020-04-17T19:52:23.666+03:00Ratsamonument Edgarile tänutäheks rammusate võimuaastate eest<br />
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-WYTqhNyHmg0/XOo6jh1DUMI/AAAAAAAACRw/NclwOcWb-EU9kZGCcMaebcis_Pwa--HywCLcBGAs/s1600/Allalaaditud%2Bfail.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="183" data-original-width="275" height="132" src="https://1.bp.blogspot.com/-WYTqhNyHmg0/XOo6jh1DUMI/AAAAAAAACRw/NclwOcWb-EU9kZGCcMaebcis_Pwa--HywCLcBGAs/s200/Allalaaditud%2Bfail.jpg" width="200" /></a>Hiljuti kostus ühe võrdlemisi poliitikakauge juhututtava
suust tähelepanuväärne lause: „Kõik vihkavad reformierakondlasi, aga ometi
Reformierakond kõige populaarsem partei.“ <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Tõepoolest. Kui maha arvata oravapartei liikmed, toiduahelasse
kuuluvad parteipridurkad, nende sugulased ja mõned lihtsameelsed isendid, siis
ülejäänud rahva silmis on Reformierakond (RE) läbi aegade olnud korruptiivse
valitsemise võrdkuju. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
RE moodustati 13. novembril 1994 tolleaegse Eesti Panga
presidendi Siim Kallase ja mitmete uusärimeeste eestvedamisel Eesti Liberaaldemokraatliku
Partei (ELDP) baasil. Ent juba RE moodustamise eel oli selle käilakuju Kallas
seotud kahtlase rahapaigutusega, mis röövis Eesti maksumaksjalt 10 miljonit USA
dollarit. See juhtus 1993. aastal. Kallas anti selle tehingu eest kohtu alla,
ent pikk kohtusaaga <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>lõppes Kallase jaoks
2000. aastal õigeksmõistva otsusega. Olgu märgitud, et sellal oli Kallas Mart
Laari valitsuse rahandusminister. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Järgmine Kallasega seotud skandaal on tuntuks saanud VEF
fondi saagana. Edasi tulid R-Hooldus, „Silvergate“, „Autorollo“, „nelja sidruni“
nurumine, valguskartvad asjad seoses Arsenali keskuse arendusega ning kõige
krooniks Tallinna Sadama juhtide altkäemaksuvõtmine. Nendega Kallas otseselt
seotud ei olnud.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Kõigi korruptsiooniskandaalidele kiuste on RE, kui maha
arvata lühiajalised opositsionääri perioodid (1995, 1997-1999), pidevalt kuulunud
valitsuse koosseisu. Kuid riigitüüri ei saanud nad enda kätte enne 2002. aastat.
Selleks hinnaks oli Mart Laari teisest valitsuse hülgamine ning koalitsioon
Keskerakonnaga (KE). Peaministriks (PM) tõusis Siim Kallas. Tema jaoks oli see
kolmas katse saada valitsuse etteotsa. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Esimest korda üritati Kallast valitsuse etteotsa upitada,
kui 4. novembril 1990 ilmus 8 poliitiku – Jaak Alliku, Sirje Endre, Siim
Kallase, Kaido Kama, Tunne Kelami, Toivo Kuldsepa, Vardo Rumesseni ja Indrek
Toome <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>– avaldus <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks, millel
oleks Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi toetus. Tegemist oli tolleaegse PMi
Savisaare vastase avantüüriga, kus ühte paati olid istunud endised
juhtkommunistid ning Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja Eesti
Kongressi juhtliikmed. Mõistagi ei pälvinud 8 poliitiku avaldus üldsuse poolehoidu
ja kukkus armetult läbi. Lisaks andis see hea võimaluse Savisaare propagandaveskile.
Nende poolt ristiti üritus “enamlaste-kelamlaste liiduks” ning selle kallal
tänitamine kahjustas suuresti ERSP ja Eesti Kongressi tegevorgani Eesti Komitee
mainet. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Teist korda tekkis Kallasel šanss saada PMiks 1994. aasta
septembris, mil Riigikogu avaldas umbusaldust PM Mart Laarile. Usalduse
kadumist põhjendati Laari poolse ebakorrektse riigiasjade ajamise,
ebaseaduslikult garanteeritud Lekto laenu, Eestile kahjulikuks osutunud relvade
ostuga Iisraelilt, Vene rublade mahamüümise ja paljude muude üleastumistega. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
13. septembril 1994 esitas Kallas Riigikogus ettekande
tulevase valitsuse moodustamise põhimõtetest. Kallas vajas ametisse
nimetamiseks lihthäälteenamust, ent ometi vajutas<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kohalolnud 100st Riigikogu liikmest 55
punasele nupule. Kallase toetajaid oli kõigest 40.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Ühelt poolt sellest tulenes Kallase läbikukkumine sellest,
et osa riigikogulasi pidas teda liialt seotuks Isamaaga. Teiselt poolt oli
Kallase ülesseadjatel olnud kokkulepe Keskfraktsiooniga, et ka nemad toetavad
Kallase kandidatuuri. Paraku tuli Savisaarega sobingu sooritanutel
järjekordselt veenduda, et Edgaril on tihtilugu kombeks partneritel tool alt
ära tõmmata. Toonane valitsuskriis päädis Andres Tarandi „jõulurahu valitsuse“
moodustamisega.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Ent 2002. aastal olid Savisaare toonased tembud unustatud
ning Keskerakond näis väärilise partnerina. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Kallase esimene ja ainus valitsus püsis ametis kuni X
Riigikogu valimisteni märtsis 2003, mil PMi portfell tuli loovutada komeedina
poliitikataevasse tõusnud ühenduse Respublica (RP) juhile Juhan Partsile. RP
juhitud valitsusliitu koos Rahvaliiduga kuulunud RE pidi leppima majandus- ja
kommunikatsiooniministri, välisministri, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kultuuriministri <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kaitseministri <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja
rahvastikuministri portfellidega. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Suure ootustega alanud RP juhitud valitsus astus 24.
märtsil 2005 omal algatusel tagasi.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Põhjuseks oli justiitsminister Ken-Marti Vaheri umbusaldamine Riigikogus.
Kuna seda toetasid ka<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>valitsuserakondadesse
kuuluvad saadikud, tuli Partsil nentida valitsuse koostöövõime lõplikku
kadumist. See oli teine kord, kus RE heitis omakasu nimel üle parda oma
partneri. REle kinnistus lõplikult reeturliku erakonna maine.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Kõrvalpõikena ei ole vast ülearune meelde tuletada, et
2004. aasta algul pidasid RP ja RE tõsiseid plaane ühise erakonna
moodustamiseks. Tollal oli RP toetus kahanenud pea olematuks ja selle juhid
nägid päästerõngast ühinemises oravaparteiga. Viimastel jätkus aga oidu sellest
tehingust loobuda, ning korvi saanud respublikaanid heitsid viimaks ühte Isamaaga. Juhtus aga nii, et RP sisuliselt võttis Isamaa ja Respublica
Liidu (IRL) nime saanud ühenderakonna üle. RP tiiva survel loobus IRL rahvuslik-konservatiivsest
joonest ja keskendus poliittehnoloogilistele trikkidele. Tagajärjeks oli
muutumine RE taskuvariandiks ning toetusreitingu järjepidev langus
balansseerimisele Riigikogu valimiskünnise piiril. Alles pärast RP juhtfiguuride
kõrvaldamist IRLi ladvikust ja naasmisele endise ideoloogia juurde suutis
tänaseks Isamaa nime kandev erakond oma toetuse taastada.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Tundub, et RE peaks kuhugi küünla panema, et neil RPga
leivad ühete kappi panemata jäid. Kes teab, äkki oleks ka RE tarmukate
respublikaanide tegevuse tulemusel praegu valimiskünnise piiril kõõlumas. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
12. aprillil 2005 sai Partsi mantlipärijaks endine Tartu
linnapea Andrus Ansip. Lisaks REle kuulusid koalitsiooni veel RL ja KE.
Ansipist alates sai alguse RE pikem valitsemisperiood, mis kestis 23. novembrini
2016. Ansip ise troonis 9 aastat, siis aga väsis ja andis valitsuskepi üle
Taavi Rõivasele. Ning kõik see sai toimuda ainult tänu valjuhäälsele
vastandumisele Savisaarele ja tema juhitud KEle.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Aastatuhande vahetuse paiku olid Eesti poliitiliselt
areenilt kadunud venelaste pisiparteid ning kohalikud venekeelsed valijad olid
leidnud endale kaitsja Savisaare näol. Lisaks sellele oli Savisaar üsna
otsesõnu deklareerinud oma vastasseisu Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ja
NATOga. See tõi küll kaasa mõne juhtliikme lahkumise KEst, mis aga ei
vähendanud sugugi üldist erakonna toetust. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Esimene suurem Savisaarega seostatud poliitiline skandaal
oli 1995. aastal toimunud lindiskandaal, mil tollast siseministrit Savisaart
süüdistati enda ja teiste poliitikute vaheliste kõneluste ebaseaduslikus
lindistamises. Lindiskandaali tagajärjel astus Tiit Vähi teine valitsus tagasi
ja Keskerakonna asemel sai valitsusse Reformierakond. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Kuigi ka toona manati<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Savisaar maapõhja, kõlbas KE siiski partneriks Siim Kallase pisut enam
kui aastapikkuseks (28.01.2002 – 10.04.2003) jäänud valitsusse. Tõsi, Savisaar ise
hoidus targu sellest valitsusse kõrvale. Tema oli sel ajal Tallinna linnapea.
Ning sellest ajast peale hakkasid KE pealinnas ilmnema analoogilised
korruptiivse valitsemise ilmingud, mida võis täheldada riigi juhtimises. Ajapikku
need üha süvenesid saavutades hirmuäratava ulatuse.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Lõpliku hoobi Savisaare mainele andsid aga kaks sündmust.
Esimene väljendus Savisaare suhtumises Pronksiöö sündmustesse. Teine aga oli seotud
nn idarahaskandaaliga, mille tagajärjel hakati avalikult rääkima Savisaarest
kui Venemaa mõjuagendist.Need kaks episoodi kinnistasid lõplikult Savisaare kui
poliitilise paaria ning kõik „valged“ erakonnad kuulutasid boikoti Savisaarele.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Tulles tagasi RE 11 aasta pikkuseks veninud katkematu
võimuperioodi juurde, siis kahtlemata sai see toimuda ainult tänu sellele, et
RE võttis kõigil valimistel taktikaks vastandumise Savisaarele. Viimast
kujutati venemeelse Kremli käsilasena, kelle võimulepääs tähendaks Eesti
vältimatut langemist suure idanaabri mõjusfääri. Ning ainsaks kaitsevalliks
selle vastu on RE valitsemine. See taktika töötas pikka aega tõrgeteta ning RE
sai nautida võimuprivileege. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Eelöeldust saab kindlalt järeldada, et oma pikaajalise
võimulpüsimise eest võlgneb RE eelkõige tänu Savisaarele. Sestap oleks RE poolt viisakakas
tänutäheks rammusate võimuaastate püstitada Savisaarele mälestussammas, näiteks
Edgari ratsamonument. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
RE valitsemise lõpp saabus 2016. aasta sügisel, mil allakäinud
tervise ja korruptsioonisüüdistustega kohta alla antud Savisaar KE kaotas siseheitluses
noorematele rivaalidele ning pidi esimehetrooni loovutama Jüri Ratasele. Sedamaid adusid partnerid, keda RE oli korduvalt üle parda heitnud, kättemaksutunni saabumist. IRL ja sotsid moodustasid
koalitsiooni koos KEga ning saatsid RE opositsiooni. Ja kuigi RE võitis
kindlalt 2019. aasta Riigikogu valimised, jäeti ta ikkagi valitsusest välja. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Ent paistab, et RE ei ole võimu kaotamisest midagi
õppinud. Mida muud arvata Iraani ajatollade stiilis <i>fatwa</i> väljakuulutamises
Konservatiivse Rahvaerakonna EKRE suhtes. Ka nüüd on RE end kuulutanud ainsaks
kaitsjaks Eesti rahvast ähvardava hirmsa hädaohu eest. Ainult et adressaat on
muutunud. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;">
Kui osundada klassikutele, siis kogu rahvast kogu aeg
lollitada ei saa. Vähemalt senini pole REd pühas heitluses, kuhu on
mobiliseeritud ka RE pilli järgi tantsiv peavoolumeedia, mingi edu saatnud. Näib
et RE kordab jagada KE saatust – olla küsitluste järgi kõige populaarsem, võita
valimisi, aga sellegipoolest istuda opositsioonis. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Viktor Niitsoohttp://www.blogger.com/profile/13607561475743392630noreply@blogger.com0