Raamatud



Raamatus on käsitletud Stockholmis 1978. aastal Ants Kippari poolt moodustatud ja pikka aega juhitud Eesti Vangistatud Vabadusvõitluse Abistamiskeskuse (EVVA) tegevust. EVVA oli esimene pagulasorganisatsioon, mis lõi kontaktid vastupanuliikumisega okupeeritud Eestis. Vastupanuliikumise jaoks kujunes EVVA väliskeskuseks, mis vahendas Eestist väljatoimetatud avalikke protestikirju ja muid materjale lääne väljaannetele. Raamatu teksti koostamisel on põhiallikatena kasutatud EVVA arhiivis säilitatud dokumente, väliseesti ajakirjanduses ilmunud artikleid ning EVVA tegevuses osalenute kirjalikke ja suulisi mälestusi.

Raamat on avaldatud üksnes digiraamatuna epub formaadis: 

Raamatus on arhiivimaterjalidele ja isiklikele mälestustele tuginedes  vaadeldud Molotov-Ribbentropi Eesti Avalikustamise Grupi (MRP-AEG) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) tegevust alates 1987. aastast, mil seoses ühiskonnaelu liberaliseerimisega algasid uute vastupa­nuvormide otsingud. Käsitlust leiab MRP-AEG osa vabanemisprotsessi katalüsaatorina, ERSP kui Nõukogude impeeriumi esimese avalikult tegutseva ja valitsevale kompartei vastanduva poliitilise erakonna moodustamine, selle kujunemine opositsioonilisest survegrupist täitevvõimu teostajaks ning tegevuse lõpetamine liitudes Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa. Ühtlasi on püütud leida vastust küsimusele, mis viisid algselt üks­meelse era­konna sisestest vastuoludest tingitud lõhenemisele ja hilise­male allakäi­gule ning miks peaaegu kõik MRP-AEG-s ja ERSP-s aktiivset rolli mänginud isikud, osutusid praktilise poliitikutöö tarvis väheso­bi­vaiks. Raamat on varustatud fotode, viidetega allikmaterjalidele, kirjanduse loetelu ja isikunimede registriga.
Kirjastus Ortwil, Tallinn 2002. 224 lk.

Raamatu tekst pdf formaadis:
http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:123759 



Arhiivimaterjalide ja isiklike mälestuste toel on üritatud anda pilt Eesti vastupanuliikumisest Nõukogude okupatsioonile kogu selle mitmekesisuses 30 aasta jooksul. Käsitlus algab vastupanu kirjeldamisega metsavendluse järgsel perioodil, mil võitluslippu kandsid edasi peamiselt koolinoortest koosnevad põrandaalused vastupanuorganisatsioonid. Neist tuntumad on "Eesti Noorte Malev", "Kotkad", "Eesti Vabadusvõitlejate Liit", "Eesti Rahvuslaste Liit" ja paljud teised, kelle liikmeist (Erik Udam, Enn Tarto, Endel Ratas jt) said vastupanuliikumise järjepidevuse kandjad. Juttu on ka üksikvõitlejatest sel perioodil, nagu Mart Niklus, kellest sai hiljem Eesti Mandela. Edasi on vaadeldud Eesti demokraatide tegevust aastail 1968-1975, kes moodustasid mitmeid põrandaaluseid rühmitusi ning kelle tegevuse kulminatsiooniks oli memorandumi saatmine ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Ehkki see läkitus oli alla kirjutatud organisatsioonide "Eesti Demokraatlik Liikumine" ja "Eesti Rahvusrinne" poolt, arreteeriti selle eest viis inimest, kellest neli mõisteti vangilaagrisse. Järgnevalt on käsitletud avaliku vastupanuliikumise tegutsemist ning KGB repressioone ja poliitilise kohtuprotsesse vastupanuliikujate üle ning üritatud anda hinnangut vastupanuliikumise rollile Eesti taasiseseisvumises. Tekstis on antud ka lühiülevaade opositsiooniliikumisest NLiidus. 
Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1997. 208 lk, 25 l. ill.

Raamatu tekst pdf formaadis:
http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/22767



MRP-AEG Infobülletään 1987-1988
Kogumik
Koostanud Viktor Niitsoo ja Eve Pärnaste.
Kirjastus SE&JS, Tallinn 1998. 624 lk. 
Kogumikus on äratrükitud Molotov-Ribbentropi Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) infobülletääni numbrid. Bülletään meenutas sisult ja vormilt  aas­tail 1978-1986 ilmunud vastupanuliikumise põrandaalust kroonikat Lisan­dusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis. Toimetuse liikmete nimesid ja toi­metuse aadressi ei avalikustatud, kaastööd ilmusid enamasti samuti ano­nüüm­setena. 1987. aasta lõpul oli see juba tarbetu konspireerimine. Infobülletääni esmanumbri, mis oli pühendatud Hirvepargi miitingule, pani kokku Tiit Madisson. Tema emig­reerumise järel asus infobülletääni toimetama Viktor Niitsoo, keda abistas Maris Sarv. 1988. aasta veebruarist aprillini, kui Niitsoo viibis kordusõppustel, toimetas bül­letääni Eve Pärn­aste. Kokku anti välja 23 numbrit. Viimane number ilmus 23. augustil 1988 ja oli pühendatud Hirvepargi miitingu esimesele aastapäevale. Selleks ajaks oli MRP-AEG tegevus juba sisuliselt lõppenud. MRP-AEG Välisesindus andis Rootsis välja esimesed kaheksa info­bülletääni, mida toimetas Margus Reemets.
 

Kodakondsus- ja migratsiooniamet. Institutsiooni ajalugu aastail 1989-2008.
Koostanud Viktor Niitsoo.
Kirjastus OÜ Via Artia. Tallinn, 2008, 174 lk, illustratsioonid.

Raamatus on antud ülevaade nüüd juba ajalukku läinud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) tegevusest aastail 1989-2008, kodakondsuse asjade korraldamisest Eesti Vabariigis aastail 1918-1940, nõukogude okupatsiooni- ja iseseisvuse taastamise perioodil. Lisaks KMA ajaloo uurimusele sisaldab koguteos veel ametisoleva siseministri saatesõna, KMA peadirektori sissejuhatavat artiklit, kirjutisi varasematelt KMA juhtidelt, statistikat, fotosid, dokumentide näidiseid, sündmuste kronoloogiat, isikunimede registrit ja inglisekeelset resümeed.

Raamatu pdf formaat:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar