Esinemised

ERR. EESTI LUGU. Äratulek. 

Vastupanuliikumine pärast sõda

17. aprill 2021

Ajaloolane ja vabadusvõitleja Viktor Niitsoo räägib noorteorganisatsioonide tegevusest sõjajärgses Eestis. Saame teada, kuidas alustasid Mart Niklus, Enn Tarto, Jaan Isotamm ja teised vabadusvõitlejad.

Relvastamata vastupanu osutas Viktor Niiitsoo hinnangul kogu rahvas, lauldes näiteks poliitilisi paroodiaid tuntud nõukogude, vene ja eesti laulude viisil. Pärimusmuusik Lauri Õunapuu laulab saates mõned ette.

Kuidas muutusid vastupanuliikumise võimalused ja meetodid sõjajärgsetel aastatel? Kuidas mõjutasid vastupanuliikumist Korea sõda, Stalini surm, metsavendluse hääbumine ja asjaolu, et täiskasvanute põlvkond jäi siis vastupanust pea täielikult kõrvale.

Saate autor on Piret Kriivan, helirežissöör Vivika Ludvig.

KUULA

 

Vastupanuliikumine pärast sõda

24. aprill 2021

Ajaloolane ja vabadusvõitleja Viktor Niitsoo räägib noorteorganisatsioonide tegevusest sõjajärgses Eestis. Saame teada, kuidas alustasid Mart Niklus, Enn Tarto, Jaan Isotamm ja teised vabadusvõitlejad.

Relvastamata vastupanu osutas Viktor Niiitsoo hinnangul kogu rahvas, lauldes näiteks poliitilisi paroodiaid tuntud nõukogude, vene ja eesti laulude viisil. Pärimusmuusik Lauri Õunapuu laulab saates mõned ette.

Kuidas muutusid vastupanuliikumise võimalused ja meetodid sõjajärgsetel aastatel? Kuidas mõjutasid vastupanuliikumist Korea sõda, Stalini surm, metsavendluse hääbumine ja asjaolu, et täiskasvanute põlvkond jäi siis vastupanust pea täielikult kõrvale.

Saate autor on Piret Kriivan, helirežissöör Vivika Ludvig.

KUULA.  

Moskva õiguskaitsjate mõjust vabadusvõitlusele Eestis

1. mai 2021

Vabadusvõitleja Viktor Niitsoo. Saatejuht-toimetaja Piret Kriivan.

Viktor Niitsoo: "Moskva õiguskaitsja Aleksander(Sergei poeg) Jessenin-Volpini õpetus oli meie käsiraamat." 1972. aastal riigist välja saadetud Jessenin-Volpin õpetas, et võime tuleb sundida käituma nii, nagu seadused ette näevad, mitte nii nagu, võimud seadusi näevad.

Saates on juttu Mati Kiirendi, Artem Juskevitši, Arvo Varato, Sergei Soldatovi, Kalju Mätiku, Tunne Kelami, Ülo Vooglaiu jpt vabadusvõitlejate tegevusest; Eesti demokraatide üle peetud kohtuprotsessist 1975. a, Eesti Demokraatlikust Liikumisest ja Eesti Rahvusrindest ja nende 1972. a ÜRO peasekretärile saadetud memorandumist, milles paluti abi Eesti omariikluse taastamiseks. Juttu on ka Paldiskis inimõiguste eest võidelnud vene teisitimõtlejatest jpm põnevast veel.

KUULA

Avalik vägivallatu vastupanu

8. mai 2021. 

Vabadusvõitleja, ajaloolane Viktor Niitsoo. Saatejuht-toimetaja Piret Kriivan.

Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.- 80ndaile aastaile. Saates jutuks olevad vastupanuliikujad: Mart Niklus, Enn Tarto, Erik Udam, Endel Ratas, Jüri Kukk, Lagle Parek, Tiit Madisson, Viktor Niitsoo, Jevgeni Gabovitš, Andrei Sahharov, Valdur Raudvassar, Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk, Rünno Vissak, Tõnis Arro, Oliver Peedosk, Johannes Hint, Jaan Isotamm, Jüri Pertmann, Arvo Pesti, Rein Vanja, Ülle Einasto, Ants Kippar, Jüri Adams, Heiki Ahonen, Matti Miilius, Tõnn Sarv, Doris Kareva, Holger Kaljulaid, Viktoras Petkus, Zviad Gamzahhurdia. Aga juttu on ka Juhan Tuldavast ja Hubert Jakobsist.

KUULA

 

Kollektiivsed avalikud kirjad ja kohtuprotsessid

15. mai 2021 

Viktor Niitsoo: "Avalikel kirjadel polnud Eestis vastukaja, sest vastupanuliikujate sõnal polnud nii suurt kaalu kui intelligentsi omal. Läkitused tegid oma töö ära läänes: Balti riikide küsimus tõusis päevakorrale." Viktor Niitsoo sõnul on kõige tähtsam, et avalik vastupanuliikumine ütles välja selle, et me oleme ebaseaduslikult annekteeritud ja kahe suurriigi salalepinguga oli toime pandud ajalooline ebaõiglus.

Viktor Niitsoo räägib saates 1980. aastatel toimunust: avalikest ühiskirjadest, aastatel 1981-1985 peetud kuuest poliitilisest kohtuprotsessist, millel mõisteti Nõukogude vastase tegevuse eest vangi üheksa eestlast.

Saatejuht on Piret Kriivan, helioperaator Vivika Ludvig.

KUULA

Ettekanne Mart Nikluse juubelinäituse lõpetamisel 

22. septembril möödus Mart Nikluse sünnist 80 aastat. Sel puhul avatakse 23. septembril Tartu Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus näitus tema elust ja tegevusest.  

10. novembril 2014 toimus Tartu Ülikooli Teaduslikus Raamatukogu   konverentsisaalis endise mitmekordse poliitvangi ja Eesti tuntuima vabadusvõitleja Mart Nikluse juubelinäituse lõpetamine. Ürituse korraldajaks oli Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS. Esitasin seal ettekande teemal „Avalik vastupanu 1970.-80ndatel ja Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus”.

Pärast sõnavõtte vaadati videofilmi „Balti Apell-25” (rež Ago Kull, 2005).

Ettekande üleskirjutus: 

Viktor Niitsoo: Aitäh. Nii see lugu umbes on, nagu Mart ütles. Aga kuna aega on vähe ja teema on pikk ja lai, siis hakkame härjal sarvest kinni. Kõigepealt teeksin ühe märkuse, mis puudutab seda sissejuhatavat filmikatket. Saan aru sellest irooniast, millega see filmikatkend siin esitati. Vaatamata kommunistlikule minevikule, eesti rahvas siiski armastas ja hindas seda meest, Arnold Rüütlit. Ja see ei ole eesti rahva omapära. Ma tooksin siin ühe näite ühest mehest, kelle nimi on (Enn Tarto: ei kuule) on Zviad Gamsahhurdia. Tema oli Gruusia Helsingi grupi juht. Ta arreteeriti nagu kõik teised Helsingi gruppide juhid ja erinevalt teistest osutus ta täielikuks vedelpüksiks. Kohtus ta kahetses, palus armu, andis üles oma kaaslased ja sai sümboolse karistuse, sai tingimisi karistuse. Pärast seda vabastati hoopiski. Ja mis juhtus? Pärast Gruusia iseseisvumist valis rahvas ta ülisuure häälteenamusega Gruusia presidendiks. Nii et kommentaarid on liigsed, sellel me rohkem ei peatu. Ei taha öelda, et rahvas on rumal, aga jätab ikka mõne mõtlemisvõime ja mälu soovida kõvasti. Ja selleks me siin oleme, et mälu elustada ja mõningaid asju meelde tuletada, mis nagu kipuvad kõigi muude tormamiste kõrval tagaplaanile jääma ja ununema. Sest paljudel on piinlik neid aegu meenutada, kui neil tuleb meelde, missugust rolli nad ise sel ajal etendasid.

Nõnda siis tahaks natuke rääkida 70-80ndate aastate vastupanuliikumisest ja korraldajate erisoov oleks, et ma räägiksin ka Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tegevusest, mis oli väga oluline tugi meie vastupanuliikumisele. Hakkame pihta.

Ettekande täisteksti saab lugeda siit:

https://drive.google.com/file/d/0B6P0LtOutMPVUktHdmpNV09jTms/view?usp=sharing
Ettekande slaidiesitlust vt siit:
https://drive.google.com/file/d/0B6P0LtOutMPVbF9lSkZWdlhVNVU/view?usp=sharing

 Avalik vastupanu okupatsioonivõimule Eestis ehk dissidendid Eesti NSVs

Ettekanne Eesti Ajaloomuuseumi ettekandepäevade sarjas „Vastuhakud Eesti ajaloos“. Ajaloomuuseumi populaarsete ajaloo laupäevakud  Maarjamäe lossi kinosaalis keskendusid probleemsetele sõlmpunktidele ja teemadele Eesti ajaloos.  Eesti ajaloos on toimunud läbi sajandite mitmeid ülestõuse ja vastuhakke valitsejatele ja võõrvõimudele, andes aimu rahva püsivast soovist iseotsustamise järele. Loengusarja jooksul valgustasid tuntud Eesti ajaloolased uuemaid uurimistulemusi ning analüüsivad toimunud sündmuste mõju Eesti ajaloole. Üritus toetas Eesti Kultuurkapital.

Ettekande slaidiesitlust vt siit: 

https://drive.google.com/file/d/0B6P0LtOutMPVb2U4R283SzlMVnc/view?usp=sharing 

MRP-AEG võitlustaktika 1988. a algul ja okupatsioonivõimu vastutegevus

Ettekanne 2. veebruaril 2008 Tartu rahu 20. aastapäeva puhul Tartu Linnamuuseumis korraldatud  ajalookonverentsil “2. veebruar 1988 Tartus. Üritust juhtis muuseumi teadur ja KGB kongide muuseumi kuraator Pearu Kuusk. Ettekannetega esinesid veel toonase miitingu korraldajad ja osalejad Lagle Parek – „Hirvepargist Tartu rahuni“, Andres Mäe – „Kommunikatsioonist seoses Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamisega Tartus 02.02.1988“, Üllar Varik – „Tänavarahutustest Tartus 02.02.1988. Osalejate meenutusi.“, Rünno Vissak – „Tähenduse tähistamine ja tähistamise tähendus“  ja Jüri Adams.

Ettekande slaidiesitlust vt siit: 
https://drive.google.com/file/d/0B6P0LtOutMPVazlTUWk4WU02OW8/view?usp=sharing 

KONVERENTS – VASTUPANU NÕUKOGUDE OKUPATSIOONILE EESTIS  1960.-80. AASTATEL 

28. oktoober 2000 

Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi saal

KAVA

Avasõnad – Enn Tarvel

Viktor Niitsoo: Vastupanuliikumise mõistest ja periodiseerimisest

Ülo Ignats: Vastupanuliikumine pagulase vaatevinklist

Kalju Kägi: Kaitsja rollist poliitilistel kohtuprotsessidel

Juri Šihhanovitš (Moskva): Vastupanu kommunistlikule režiimile Venemaal 1960.-80. aastatel

Kalju Mätik: Demokraatlikud Liikumised Eestis 1960.-70.aastatel

Arvo Valton: Vastupanuliikumine ja haritlased

Rein Ruutsoo: Noorterahutused AD 1980 ja 40-ne kirja lugu

Heiki Valk: Noor-Tartu tegevusest

Ülddiskussioon

Sõnavõttude üleskirjutus:
https://drive.google.com/file/d/0B6P0LtOutMPVUlNMNjlCYkh5RVE/view?usp=sharing 

Ettekanne Vilniuses 3.-4.10.1997 Leedu uurimiskeskuse "Genodidas ir rezistencija" poolt korraldatud konverentsil "Vastupanu totalitaarsetele režiimidele - ajalooprobleemide uurimine" 

Сопротивление в Эстонии в 1955 г. - 1985 г.

Непосредственно после оккупации и аннексии Эстонии Советским Союзом в июне 1940 года, началось сопротивление эстонского народа чужой власти, которое продолжалось непрерывно до восстановления независимости Эстонии в августе 1991 года. В начале это выражалось в пассивном сопротивлении к проведенным в Эстонии советским переустройствам и в стараниях уберечь национальные ценности. Активное сопротивление началось, как только открылась для этого возможность. После начала военных действий между Германией и Советским Союзом ушли многие из мужчин в лес, взяли оружие и начали борьбу с отступающими от немцев частями и истребительными батальонами Красной Армии. 

Kogu ettekanne vt siit:

https://drive.google.com/file/d/0B6P0LtOutMPVb0U0THNGdjFwR0U/view?usp=sharing

Konverentsil kohta vt lähemalt siit: http://www.genocid.lt/Leidyba/2/genocida2.htm