Noppeid vastse TA presidendi okupatsioonivõimuvastasest tegevusest

Üsna vähe on olnud juttu sellest, et 28. jaanuaril 2015 Teaduste Akadeemia presidendiks inaugureeritud Tarmo Soomere valmistas oma noorpõlves KGBle suurt peavalu. Kokkuvõtvalt on sellest juttu vastupanuliikumise kroonikas („Tarmo Soomere juhtum.“ – Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis IV kd, XXIII kogu 1986, Stockholm, 1988, lk 753-757). Ilmselt kirikuringkondadest pärit kirjutisest selgub, et usklikust perest pärit Soomere tegutses tudengipõlves aktiivselt kirikutöös. Astunud 1974. a pärast Kohila Keskkooli kuldmedaliga lõpetamis TRÜ matemaatikateaduskonda, lülitus ta aktiivselt ülikoolis õppivate noorte kristlaste tegevusse. Eri teaduskondade noored kogunesid ühiselamutes vestlusõhtutele, kus arutleti teoloogiliste ja kristliku elu probleemide üle, kuulati muusikat, loeti ja vahetati kirjandust jne. Kristlike noorte tegevus hakkas tõsiselt häirima tudengkonna ideoloogilise puhtuse eest seisvat KGBd ning seltskond aeti laiali. Eestvedajatest heideti juuraüliõpilane hilisem pastor, poliitik ja ärimees Illar Hallaste ülikoolist välja ning Tarmo Soomere saadeti õppima Moskva Riikliku ülikooli matemaatikateaduskonda.

1978. a alates toimusid kristlike noorte kokkutulekud Häädemeestel, kus teenis tollal pastorina Villu Jürjo. Kokkutulekute sisu kajastati käsikirjalistes Soomere poolt koostatud ülevaateajakirjades ECCE, kus käsitleti ühtlasi mitmeid kirikuelu päevaprobleeme ja kitsaskohti ning pakuti võimalikke lahendusi.  

1979. a algas Soomere eestvedamisel kristliku suvemaleva tegevus. Eesmärgiks oli  organiseerida remonttöid Eesti kirikute, palvemajade ja pastoraalide juures. Malevagrupid koosnesid peamiselt Usuteaduste Instituudi (UI) üliõpilastest. Samal ajal algas muusikaürituste korraldamine Soomere poolt, kus lisaks vaimuliku sisuga muusika lintide ja plaatide kuulamisele, muusika sisu tutvustamisele ja selgitamisele, oli sobiv kirjanduslik vahelugemine ning alati ka algus- ja lõpupalve (milliseid tegevusi kirikus ilma jutluseta nimetatakse vespriteks). Taolisi õhtuid korraldati aastail 1979-84 üle kogu Eesti, aastail 1982-84 igal esmapäeval Tallinnas Pühavaimu kirikus, kuni need keelati koguduse juhatuse poolt alates 1984. a maist seoses Jan Kõrbi kriminaalasjaga.

Moskvas õppimise ajal tõi Soomere tuttavate palvel Eestisse seal müügil olevaid ladina tähestikuga kirjutusmasinaid, nii uusi kui komisjonikauplustest ostetuid. Ladina tähestikuga kirjutusmasinaid oli Eestis pea võimatu osta, küll aga oli saada kirillitsas masinaid. Seevastu Moskvas oli olukord vastupidine. Nii käisid venelased hankimas kirjutusmasinaid Tallinnast ja eestlased omakorda Moskvast või Leningradist.

Lisaks sellele Soomere organiseeris UI-le õppekirjanduse, EELK käsikirjalise kogumikku „Teoloogiline kogumik", pastorite poolt tõlgitud teoloogiliste ja kirikutöös otseselt vajaliku kirjanduse trükkimist ja levitamist müügi või vahetuse teel. Sageli toimetati seda EELK Konsistooriumi ruumes UI õppesessioonide ajal õppejõudude teadmisel ning tunnustamisel.  Muuhulgas organiseeris Soomere ka Uku Masingu tööde omakirjastuslikku väljaandmist.

14. mail 1984 seoses Soomere koolivenna Jan Kõrbi kriminaalasjaga tegi KGB Soomere kodus Kohilas läbiotsimine. Seda juhtis KGB major Anto Ots. Kõrbi asjus kuulati Soomeret KGB poolt viis korda üle. Teda kahtlustati Stockholmi Jüri Linale saadetava materjali edastamisele kaasaaitamises ja kogumises, piiblite hankimises Münchenist, valuutatehingutes jne. KGB andmetel olevat Lina oli loonud salajase ühenduskanali Eestisse, mille kaudu peamiselt Eestit külastavate turis­tide ning Tallinna-Helsingi liinil kurseeriva praamlaeva Georg Ots meeskonnaliikmete abil käis kirjanduse ja info vahetus Eestis elavate kontaktisikutega. Üheks tema kontaktisikuks oli ülaltoodud määruse järgi priimabaleriini Kaie Kõrbi vend Jan Kõrb, kelle KGB 14. mail 1984 selle tegevuse eest arreteeris. 19. märtsil 1985 toimunud kohtuprotsessil mõisteti Kõrb ENSV Ülemkohtu poolt nõukogudevastase tegevuse eest neljaks aastaks range režiimiga parandusliku töö kolooniasse ühes asumisele saatmisega neljaks aastaks. Kohtu erimäärusega eraldati Soomere materjal Kõrbi toimikust täiendavaks uurimiseks.

Ligikaudu kolmveerand aastat hiljem, ühel 1986. a jaanuari lõpupäeval ilmus KGB  alampolkovnik Valter Kreitsmann Soomere töökohta ENSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi Läänemere osakonda ja sõidutas Soomere Lai tn 40 asuvasse KGB hoonesse. Seal toimus üle kaheksa tunni kestnud jutuajamine, milles osales Lev Kuzmitši nime all esinenud Moskvast pärit KGB töötaja, kelle tõttu toimus keskustelu vene keeles. Soomerele näidati esmalt tema "isiklikku toimikut" ja hakati sealt ette lugema katkendeid. Toimik sisaldas materjale umbes kümne aasta kohta, mil Soomere isik on olnud KGB huviorbiidis. Kreitsmann tegi teatavaks, et Tarmo Soomere pikemaajaline tegevus on kvalifitseeritav ENSV KrK järgmiste paragrahvidega: spekulatsioon, keelatud tööndusega tegelemine suures ulatuses palgatööjõu kasutamisega; riigi vara (pisi)riisumine ning nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavate ja teadvalt valede väljamõeldiste levitamine.

Oma väite kinnitamiseks hakkas Kreitsmann toimikust ette lugema lõike toimikutes olevatest seletuskirjadest. Ilmnes, et 1985.a varasuvest oktoobrini oli Kreitsmanni kutsel KGBs „vestlemas" käinud 51 inimest, kelleks olid valdavalt kirikuõpetajad ja UI üliõpilased. 30 neist kirjutasid seletuskirjad. Vaid tosin väljakutsutuist pidasid vajalikuks Soomerele mainida oma jutulkäimistest. Teada on järgmiste vestlemas käinute nimed: aseõpetaja ja UI üliõpilane Peeter Karma, aseõpetaja ja UI üliõpilane Üllar Kask, õpetaja Illar Hallaste, jutlustaja ja UI üliõpilane Jüri Bärg, endine õpetaja Kalle Lindi, Konsistooriumi peasekretäri abi Tiit Pädam, Konsistooriumi köitja P. Randman, Pühavaimu koguduse juhatuse esimees, Konsistooriumi ametnik Gustav Kivirand, õpetaja, assessor, dotsent Jaan Kiivit, filoloog Uno Schultz, kooliõpetaja ja masinakirjutaja Helgi Männik, muusika üliõpilane Maris Vallsalu, Tartu Riikliku Ülikooli vanem õpetaja Krista Soomere jt.  

Nendest seletuskirjadest koorusid välja ka Soomerele esitatud süüdistused:

• spekulatsioon: kirjutusmasinate hulgaline (umbes 100 tk) ostmine ja müümine jaehinnast kallimalt. Soomere põhjendas, et kõrgem hind pidi tasuma sõidukulud ja muud toomisega seotud kulutused.
• keelatud tööndus: palgatööjõu kasutamine käsikirjaliste (masinakirjas ja kserokoopiatena) teoste paljundamisel, paljundamise vaheltkasuga organiseerimine, nende toodete hulgaline müük (seletuskirjades olid toodud konkreetsed näited: pealkirjad, hinnad, ostu-müügiajad, tiraažid). 
•  riigivara pisiriisumine: selle kinnituseks oli üks seletuskiri, mille kirjutaja väitis valge paberi kõrvale toimetamist Soomere poolt (tollases hinnas 30 rbl eest, umbes 150 kg). 
• nõukogudevastase laim: selleks peeti 8 numbri omakirjastusliku ajakirja ECCE  toimetamist, Rumeenia luteri kiriku pastori Richard  Wurmbrandti mälestusteraamatut 14st vanglas veedetud aastast (eestik. tõlkes),  ning Anatoli Martšenko raamatu „Na každom listke" („Iga lehe peal") fotokoopiat originaalist.

Järgnevalt püüdis Kreitsmann saada andmeid mitmesuguste EELK siseelu probleemide ja inimeste kohta. Ta nimetas kirikusisest „paha liikumist", mis seisnevat suhete loomises Leedu Katoliku Kirikuga. Selle liikumise liidrina nimetas Kreitsberg Torma koguduse õpetajat Illar Hallastet, toetajate-tegijatena Räpina õpetajat Andres Põder’it ning Urvaste õpetajat Villu Jürjot. Soomerele jäi mulje, et kõige „plahvatusohtlikumaks" peeti kirikus praegu Jürjot, kellelt võiks karta kõiksuguseid "ettenägematuid ektsesse". Kreitsmann küsis ka, mida T. Soomere peab „Harri Mõtsniku kuritegude ajendiks". (Mõtsnik arreteeriti KGB poolt 3. aprillil 1985 ja mõisteti 5. oktoobril 1985 süüdi nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas. 29. märtsil 1986 vabastati Mõtsnik armuandmispalve põhjal ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse alusel karistuse kandmisest.)

Lõppkokkuvõttes kästi Soomerel kirjutada seletuskiri, milles nõuti hinnangut oma tegevuse kohta. T. Soomere väitis, et ta peab tehtut EELKle vajalikuks ning ei näe siin vastuolu seaduste ja nõukogude riigikorraga. Ta lisas, et on kristlasena tegutsenud oma paremal äratundmisel, tehes talle sobivat tööd.

Seejärel kutsuti kohale KGB esimees Karl Kortelainen, kes tutvunud Soomere seletuskirjaga,  esitas venekeelsel blanketil trükitud hoiatuse, mis hõlmas kolme kriminaalkoodeksi paragrahvi eelpool loetletuist: spekulatsioon, keelatud tööndusega tegelemine suures ulatuses palgatööjõu kasutamisega ning nõukogudevastane laim. Soomere andis hoiatusele allkirja ja tal lasti minna. Ilmselt ei kuulunud KGB plaanidesse uue märtri loomine.