neljapäev, 16. veebruar 2023

Suri Leedu vabadusvõitleja Antanas Terleckas

Antanas Terleckas

Täna, 16. veebruaril 2023, Leedu Vabariigi 105. aastapäeval, lakkas tuksumas legendaarse vabadusvõitleja Antanas Terleckase süda. Juba varasest noorusest Leedu vastupanuliikumises osalenud Terleckas tuntakse peamiselt kui Balti apelli liikumise algatajat ja selle põhiautorit.

Balti apell ehk neljakümne viie Eesti, Läti ja Leedu kodaniku avalik märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus oli ajastatud avalikustada MRP 40. aastapäeval 23. augustil 1979.

Eesti poolt kirjutasid märgukirjale alla endised poliitvangid Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam. Moskvas ühines sellega veel viis vene dissidenti, nende seas akadeemik Andrei Sahharov. Tagantjärele liitusid sellega veel ka mõned eestlased, nagu Gulagi vangistuses hukkunud Tartu teadlane Jüri Kukk, Tiit Madisson ja Viktor Niitsoo. Balti apell avaldati välisajakirjanduses ja levis NSV Liidus laialdaselt omakirjastuslikul teel. Balti apelli otsese tulemusena võttis Euroopa Parlament Otto von Habsburgi algatusel 13. jaanuaril 1983  98 poolt- ja 6 vastuhääle ning 8 erapooletuga vastu resolutsiooni, milles mõisteti hukka Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt ning nõuti nende iseseisvuse taastamist.

Terleckasele läks Balti apell maksma 8 aastat vangistust. 30. oktoobril 1979 arreteeriti ta KGB poolt ja mõisteti Leedu NSV Ülemkohtu poolt kolmeks aastaks vangi ja viieks aastaks asumisele. Ta kandis vangistust Permi oblastis asuvas „eriti ohtlike riiklike kurjategijate“ vangilaagris BC 389/36, kus allakirjutanul oli au temaga isiklikult tutvuda. Asumisele saadeti Terleckas  Magadani oblastisse. Temaga koos kohtu all olnud Julius Sasnauskasele mõisteti viis aastat asumist.  

Terleckas sündis 9. veebruaril 1928 väiketalupoja peres. 1949. aastal lõpetas Vilniuse kaubandustehnikumi. Õppis Vilniuse Ülikooli majandusteaduskonnas. 1954-1957 töötas NSVLi  Riigipanga Leedu filiaalis krediidiinspektorina, Vilniuse Linnavalitsuse juhataja asetäitjana ja õppis Leedu NSV TA Majandusinstituudi aspirantuuris.

Nagu ülalpool öeldud, liitus Terleckas vastupanuliikumisega väga noorelt. Nii nagu Niklus, Tarto, Udam ja Ratas olid Eesti vastupanuliikumise järjepidevuse kandjad, oli seda ka Terleckas Leedu vastupanuliikumises. Esimest korda arreteeriti ta 17-aastaselt 1945 süüdistatuna põrandaalusesse vastupanuorganisatsiooni kuulumises. Teistkordselt arreteeriti Terleckas 1957. aastal ja mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest neljaks aastaks Irkutski oblasti Taišeti vangilaagrisse.

Viimasest vangistusest vabanenuna naasis ta Leetu 1987. aastal osales innukalt Leedu vabanemisliikumises. Lisaks aktiivsele poliitilisele ja ühiskondlikule tegevusele oli ta viljakas publitsist ja mitme raamatu autor.

Eesti Vabariigi presidendi 16. mai 2013 otsusega omistati Terleckasele kui ka Sasnauskasele Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk.


Artikkel avaldati 16. veebruari 2023 Postimehe veebiväljaandes.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar