Tõlgitud väljaandest:
Владимир Буковский.
И возвращается ветер...
Нью-Йорк: Хроника, 1978.
Tõlkinud Viktor Niitsoo
Toimetanud Marika Mikli
Kujundanud Merle Moorlat
Tõlke väljaandmist on toetanud POSTIMEES
EKSA, 2022
Räägitakse, et kui tuuker suurest sügavusest äkki veepinnale tõsta, võib ta surra või vähemalt haigestuda niisugusesse tõppe, kus veri keeb soontes ja kõik justkui rebitaks seestpoolt puruks. Midagi sarnast juhtus minuga ühel sombusel detsembrihommikul Vladimiris.
Algas tavaline vanglapäev, järjekordne ühetaoliste vangla argipäevade lõputus rodus. Nagu tavaks, kõndis vangivalvur kell kuus käheda karjumise saatel mööda koridori piki kambreid ja tagus võtmetega uste pihta: „Paad-jomm! Paad-jomm! Paad-jomm! Kambrite hallis hämaruses hakkasid zekaa end liigutama, ronides vastumeelselt oma kottidest välja ning harutades lahti enda ümber mässitud tekke, bušlatte ja kuubesid. Käi sa oma äratusega kus see ja teine!
Reproduktor pistis üürgama. Kõmisevalt ja pidulikult, otsekui Punase väljaku paraadil, hakkas üürgama Nõukogude Liidu hümn. Tont seda teab, kas jälle unustati see õhtul välja lülitada. „Siin Moskva! Tere hommikust, seltsimehed! Alustame hommikvõimlemist paigalkõnniga.“ Kurat küll, kähku välja lülitada! Iga päev sellel maal algab paigalkõnniga.
Проснешься утром, город еще спит.
Не спит тюрьма – она давно проснулась.
А сердце бедное так заболит.
Как будто к сердцу пламя прикоснулось.
Mööda lumist hoovi tuleb kolinal köögi poolt „vanglakulgur“ ehk tünnidega käru, korpustesseveetakse hommikusööki. On kuulda, kuidas see allkorrusel maha laaditakse ja põrandat kraapides mööda korruseid veetakse. Toiduluugid pauguvad, kausid ja kruusid kolksuvad. Hirsipuder on küll vedel, aga kuum. Tulikuum vesi on ammusest ajast hea asi, vana tuttav. Kusagil juba mindi karvupidi kokku, lendavad matid – kas anti neile putru vähem või? Peksavad kaussidega vastu ust. Hilja, maha magasid, lahingukolina ja mürina saatel veereb hommikusöök edasi koridori teise otsa suunas. Kes nüüd kontrollib, kes tõestab, kas teile anti putru või mitte? Oleks tulnud kauss ette toppida, kuni toiduluuk lahti.
Raamatus on käsitletud Stockholmis 1978. aastal Ants Kippari
poolt moodustatud ja pikka aega juhitud Eesti Vangistatud Vabadusvõitluse
Abistamiskeskuse (EVVA) tegevust. EVVA oli esimene pagulasorganisatsioon, mis
lõi kontaktid vastupanuliikumisega okupeeritud Eestis. Vastupanuliikumise jaoks
kujunes EVVA väliskeskuseks, mis vahendas Eestist väljatoimetatud avalikke
protestikirju ja muid materjale lääne väljaannetele. Raamatu teksti koostamisel
on põhiallikatena kasutatud EVVA arhiivis säilitatud dokumente, väliseesti
ajakirjanduses ilmunud artikleid ning EVVA tegevuses osalenute kirjalikke ja
suulisi mälestusi.
Raamat on avaldatud üksnes digiraamatuna epub formaadis:
Raamatus on
arhiivimaterjalidele ja isiklikele mälestustele tuginedes vaadeldud Molotov-Ribbentropi Eesti
Avalikustamise Grupi (MRP-AEG) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP)
tegevust alates 1987. aastast, mil seoses ühiskonnaelu liberaliseerimisega
algasid uute vastupanuvormide otsingud. Käsitlust leiab MRP-AEG osa
vabanemisprotsessi katalüsaatorina, ERSP kui Nõukogude impeeriumi esimese
avalikult tegutseva ja valitsevale kompartei vastanduva poliitilise erakonna
moodustamine, selle kujunemine opositsioonilisest survegrupist täitevvõimu
teostajaks ning tegevuse lõpetamine liitudes Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa.
Ühtlasi on püütud leida vastust küsimusele, mis viisid algselt üksmeelse erakonna
sisestest vastuoludest tingitud lõhenemisele ja hilisemale allakäigule ning
miks peaaegu kõik MRP-AEG-s ja ERSP-s aktiivset rolli mänginud isikud, osutusid
praktilise poliitikutöö tarvis vähesobivaiks. Raamat on varustatud fotode,
viidetega allikmaterjalidele, kirjanduse loetelu ja isikunimede registriga.
Kirjastus
Ortwil, Tallinn 2002. 224 lk.
Arhiivimaterjalide
ja isiklike mälestuste toel on üritatud anda pilt Eesti vastupanuliikumisest
Nõukogude okupatsioonile kogu selle mitmekesisuses 30 aasta jooksul. Käsitlus
algab vastupanu kirjeldamisega metsavendluse järgsel perioodil, mil
võitluslippu kandsid edasi peamiselt koolinoortest koosnevad põrandaalused
vastupanuorganisatsioonid. Neist tuntumad on "Eesti Noorte Malev",
"Kotkad", "Eesti Vabadusvõitlejate Liit", "Eesti
Rahvuslaste Liit" ja paljud teised, kelle liikmeist (Erik Udam, Enn Tarto,
Endel Ratas jt) said vastupanuliikumise järjepidevuse kandjad. Juttu on ka
üksikvõitlejatest sel perioodil, nagu Mart Niklus, kellest sai hiljem Eesti
Mandela. Edasi on vaadeldud Eesti demokraatide tegevust aastail 1968-1975, kes
moodustasid mitmeid põrandaaluseid rühmitusi ning kelle tegevuse
kulminatsiooniks oli memorandumi saatmine ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile.
Ehkki see läkitus oli alla kirjutatud organisatsioonide "Eesti
Demokraatlik Liikumine" ja "Eesti Rahvusrinne" poolt, arreteeriti
selle eest viis inimest, kellest neli mõisteti vangilaagrisse. Järgnevalt on
käsitletud avaliku vastupanuliikumise tegutsemist ning KGB repressioone ja
poliitilise kohtuprotsesse vastupanuliikujate üle ning üritatud anda hinnangut
vastupanuliikumise rollile Eesti taasiseseisvumises. Tekstis on antud ka
lühiülevaade opositsiooniliikumisest NLiidus.
MRP-AEG Infobülletään 1987-1988
Kogumik
Koostanud Viktor Niitsoo ja Eve Pärnaste.
Kirjastus SE&JS, Tallinn 1998. 624 lk.
Kogumikus on äratrükitud Molotov-Ribbentropi Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) infobülletääni numbrid. Bülletään meenutas sisult ja vormilt aastail 1978-1986 ilmunud vastupanuliikumise põrandaalust kroonikat Lisandusi
mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis. Toimetuse liikmete nimesid ja toimetuse
aadressi ei avalikustatud, kaastööd ilmusid enamasti samuti anonüümsetena.
1987. aasta lõpul oli see juba tarbetu konspireerimine. Infobülletääni esmanumbri, mis oli pühendatud
Hirvepargi miitingule, pani kokku Tiit Madisson. Tema emigreerumise järel asus
infobülletääni toimetama Viktor Niitsoo, keda abistas Maris Sarv. 1988. aasta
veebruarist aprillini, kui Niitsoo viibis kordusõppustel, toimetas bülletääni
Eve Pärnaste. Kokku anti välja 23 numbrit. Viimane number ilmus 23. augustil
1988 ja oli pühendatud Hirvepargi miitingu esimesele aastapäevale. Selleks
ajaks oli MRP-AEG tegevus juba sisuliselt lõppenud. MRP-AEG Välisesindus andis Rootsis välja esimesed kaheksa infobülletääni,
mida toimetas Margus Reemets.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet.
Institutsiooni ajalugu aastail 1989-2008.
Koostanud Viktor Niitsoo.
Kirjastus OÜ Via Artia. Tallinn, 2008, 174
lk, illustratsioonid.
Raamatus on antud ülevaade
nüüd juba ajalukku läinud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) tegevusest
aastail 1989-2008, kodakondsuse asjade korraldamisest Eesti Vabariigis aastail
1918-1940, nõukogude okupatsiooni- ja iseseisvuse taastamise perioodil. Lisaks
KMA ajaloo uurimusele sisaldab koguteos veel ametisoleva siseministri
saatesõna, KMA peadirektori sissejuhatavat artiklit, kirjutisi varasematelt KMA
juhtidelt, statistikat, fotosid, dokumentide näidiseid, sündmuste kronoloogiat,
isikunimede registrit ja inglisekeelset resümeed.
Raamatu pdf formaat:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar